looduskalender.ee

 

Reedel Matsalus, Koonga kaupluse lähedal

 

 

Ilusate ilmadega ei viitsi keegi rännata eriti veel, kui toidupuudust pole. Matsalu filmifestivali ajal oli mõnesajapealine sookureparv toitumas bensiinijaama kõrval olevatel põldudel, aga paljudes häädes kurekohtades „haigutas alles tühjus“.

 

Eilne ilmamuutus ja loodesse pööranud vali tuul toob Soomest tuhandeid rändavaid sookurgi, näis kuidas on lood Loode-Venemaaga. Sookurgede rännuaega saab jälgida novembri välja, aga eks see ilmadest sõltub.

 

Rändurid toituvad koristatud viljapõldudel nii pudenenud viljast, kui seal omakorda maiustavatest hiirtest, aga vahel külastatakse ka kartulipõldu, mis muidugi põllumehele ei meeldi. Ööbimiskohad võivad päevastest toitumisaladest päris kaugel asetseda. Lennatakse „kurekolmnurgas“, mille üks haru on teisest sageli pikem ning kaugele kaikuv kruuksumine on kõigile tuttav sügiseses looduses.

 

Suurtel ja halli sulestikuga vanalindudel on pealael punane laik, silmalt kaelale jookseb valge vööt. Vanalindude kähar sabasulestiku puhmas koosneb nn „ehissulgedest“  Suured hoosuled ja jalad on mustad, nokk rohekaspruun. Täiskasvanud sookurel on pikkust üle meetri, tiibade siruulatust kaks, pool meetrit ja kaalu viie-kuue kilo ringis. Noorlinnud on veel vanalindudest väiksemad, kröömike heledama sulerüüga ning  pea pruunikat tooni.

 

Teada tuntuid sookurgede sügisrände peatuspaiku on Eestis üle kolmekümne: Matsalu lahe ümbruses (Põgaris, Rannajõel…), Lääne-Eestis, aga samuti Lahemaal ning  Ida-Eestis. Õhtuks võib Matsalus olla kuni kümmekond tuhat sookurge.

 

Sookurgede rännet saab e-elurikkusest jälgida: SIIN

 

Rändajaid vaatleme nii lähipäevil, kui lähinädalatel.