Fotod: Arne Ader
Rabahaned ja laukhaned
Läbirändavaid rabahanesid kohtame meil pea novembrikuu lõpuni välja. Meil nad ei pesitse. Vaata võrdluseks eilset hallhanede ülevaadet.
Sisemaal on rabahanede headeks vaatluskohtadeks Aardla ja Räpina poldrid, Vooremaa järved ja Ilmatsalu kalatiikide ümbrus. Lääne-Eestis Silma ja Matsalu, edasi Häädemeeste rannaniidud ning Audru. Rändepeatuse teeb meil hinnanguliselt veerandsada tuhat lindu ehk sarnane arvukus lahkuvate hallhanedega, neid me sagedamini kohata võimegi.
Lennupildis jätavad rabahaned õige tumeda mulje: pea ja kaelasulestik tumepruunid, hallikas-pruunil kõhusulestikul puuduvad laigud. Musta noka keskel on eredalt oransh mustrikiri, mis igal linnul erineb. Jalga värv vanalindudel oransh ning noorlindudel kergelt kollasemat tooni.
Rabahanede rännet saab e-elurikkuse andmebaasist jälgida:
LINK
Suur-laukhaned
Sügisrändel olevad suur-laukhaned meil reeglina ei peatu, aga ülelendajaid on kusagil paarisaja tuhande ringis ning mõnel kaunil sügispäeval võib ränne tunduda suisa „katkematu“. Nende meloodiline „laul“ ülelennul kõlab „kaga-kligi-kaga-kligi…“ erinedes oluliselt rabahanede pasundavast ja nasaalsest häälitsemisest.
Liigitunnusena on nokatüvikul märgatav valge lauk, mis ulatub laubani. Noka ja jalgade värvus sarnaneb hallhanede oranshiga. Kõhusulestikul on suur-laukhanedel hästimärgatavad risttriibud, mis noorlindudele tekivad alles tuleva aasta sügiseks. Binokli ja kuulmise abil annab rändeparvi eristada.
Sügisel võib mõni linnumees hea vaatlustoruga leida suurest haneparvest ka üksiku väikese-laukhane, tegu on haruldusega ehk Euroopa ühe ohustatuima linnuliigiga.
Suur-laukhanede rännet saab e-elurikkuse andmebaasist jälgida:
LINK
Väike-laukhanesid pole tänavu sügisel veel kohatud:
LINK