Uued kaamerad

Looduskalender

KIK toetab:

Oktoobri teine nädal: lehesadu

08.10.2013 - 12:12 |  Looduskalender
Kirjutas Kristel Vilbaste, loodusenaine@hot.ee
Pildistas Arne Ader
 
Nädal näitas tumehalli taevast, vahetevahel piilus pilvedest ka päike...
 
Nädala neli ilmamärki:
laglede kiljumine,
õitsev võilill,
kährikud õunaaias
ja lehti täis tuul.
 
Seekordne ilmaloo kirjutamisteade saabus mulle Vooremaa metsade vahele veidi enne lehe trükkiminekut, kui olin tütre klassiga RMK looduskoolis. Hoidsin siis silmad uudishimust lahti ja kõrvad kikkis. Mets on praegu tõesti põnev, koltunud - pruun, aga üllatusi täis. Metsa all kikitavad oma siniseid mürgiseid mahlapäid ussilakad, hiline punane kärbseseen särab sügispunas. Enneolematult suured on tänavu haabade vesivõsude lehed, nüüdseks juba mustjaspruunid käelabasuurused lehed on kui lõunamaa eksootilised tulnukad. Metsaraja kõrvalt rabistas läbi võsa lendu pruun emametsis, küllap ehmus avastusõhinas laste kilgetest. Lastele jäid metsast kõige enam meelde halli lepa ja sanglepa lehe erinevus – sanglepa lehe küljest on justkui tükike ära ampsatud. Põnev oli ka arukase ja sookase vahe tegemine – arukase mustatriibuline korp ulatub maast tükk maad kõrgemale – arukasel on põlvikud jalas ja sookasel vaid sokid.
 
Valgepõsk-lagled rändavad. Nädalavahetusel loendati meil rohkem kui 33 000 valgepõsk-laglet
 
Sadatuhat lindu
Aga tuulises metsas on täielik linnuvaikus, ränne käib kusagil kaugemal ja mere ääres. Nädalavahetusel toimusid Eestis rahvusvahelised linnuloenduspäevad, kus kõik huvilised said kirja panna päeva jooksul nähtud linnud. Esialgsete andmete järgi anti teada 112000 loendatud linnust 154 liigist. Kõige arvukamaks liigiks olid valgepõsk - lagle (33000 lindu), kuldnokk (6300), kalakajakas (5400), siisike (4500) ja metsvint (3600). Kõige sagedasemateks liikideks olid seekord rasvatihane, hallvares, pasknäär, harakas, musträstas ja suur-kirjurähn. Kõige põnevamateks vaatlusteks olid hilised rändurid, näiteks piiritaja, öösorr, sinirind, hall - kärbsenäpp, ristpart, väikekajakas. Plaanisin minagi algul linnud kirja panna, aga läks hoogsaks puudeistutamiseks ning nina maas töötades jäid mulle kõrvu vaid haraka kädistused, varese kraaksatused, tihase pahandamine ja suurnokkade vintimine. Jah, ja õhtu eel kuuldus Tartu poole siirduvate hakiparvede hüüdeid.
 
Hiired tungivad tubaje
Kährikud on hüljanud jõhvikasood ja kolinud lõplikult õunaaedadesse, nii on nende ekskremendikuhilates nüüd vaid seedimata õunaampse, aga mitte säravaid punaseid marjasilmi. Karudki rabistavad õunaaedades ja koguvad viimast rasvakihti naha alla. Karujaht käib ja ka põdrajaht, on aeg, kus inimeselgi on püssitorude hirmus ohtlik metsas liikuda, sest ikka pole mõnel jahimehel kadunud komme tulistada igat liikuvat kogu. Igatahes tasub enne metsa minemist uurida, kus on rongad õhus - seal on ka jahimehi. Kärplased askeldavad nüüd hirmu tundmata majade läheduses, inimesed on maakodudest lahkunud ja siirdutakse hiirte kannul elamute poole. Hiired tulevad tõesti! Seda tõestavad kasvõi linnast ostetavad mürgikuhilad.
 
Hiired kipuvad keldrisse ja tuppa! 
 
Lehemeri
Loodus heidab nüüd endalt lehekatte ja lehemeri on mõnel pool juba põlvini, päris lagedad on praegu siiski alles toomingad, pihlakad ja mõned saared. Tammetõrude saak tänavu eriti kiita ei ole ja pihlakaidki on vähevõitu. Kevadega ühtepikku päevad meelitavad taimi teist korda õitsema. Mu maja ees on võililled kollaste või juba valgeviljaliste peadega. Õitsevad tulikad, kurerehad ja metsmaasikad. Puukoolis nägin koguni õitsvaid õunapuid, aga aias on maasikatel küljes veel mõni mari. Üks huvitav asi on see, et põlduba on kasvatanud uued varred ja teist korda viljunud. Talisibulad ja murulaugud rohetavad uhkelt.
 
Tsitaat: Kõige sagedamini oli hingedeaja alguseks nädal peale mihklipäeva, oktoobri teine nädal. Mikk Sarv
 
Küpseks on saanud mets-viinapuu marjad
 
Kolletamispäevaks, 14. oktoobriks kolis vanarahvas oma tegemised tubaseks. Sellest ajast on puulehed öökülmade tõttu kolletanud ja igasugune paljakäsi tegutsemine külmavõitu. Viimasel kolletamispäeva eelsel nädalal on tark õued üle vaadata – kas grillid ja liivakastimänguasjad on kuuri kolitud ja kas puuriidad on kindlalt vihma vastu kaetud. Kõik juurikad peavad saama keldrisse viidud ja külmaõrnad taimed peidetud, õunapuutüved kaitstud ja viimased seenekorvid koju tassitud. Lapsedki kolivad sest päevast tuppa õppima.
 
Maatohter: Palavikualandaja jõhvikas
Külmetushaiguste hooaeg on alanud ja kel jõhvikatagavarad täiendatud, see saab hea palavikualandaja neist punastest marjadest. Jõhvikamari on toorelt söömiseks liiga happeline, seepärast hõõrutakse ta suhkruga moosiks ja kallatakse peale vett, seesugune mahlajook alandab kiiresti palavikku. Taimeravitark Ain Raal lisab, et sageli on kasutatud vee asemel Kellukese limonaadi ja see aitavat veel paremini. Erilist jõhvikaravimit – viie vägeva salatit aga soovitab Anneli Ehlvest: “Tuleb segada salat võrdsetes osades: mesi, jõhvikad, küüslauk, sibul ja mädarõigas.” Viib minema vägevamagi tõve.

Nädala lugu

 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)
© Looduskalender.ee | [mobile] | [e-mail] [Twitter] [Facebook] [Youtube] [Issuu] [RSS] [login]
Väljaandja: MTÜ Fenolo Veeb: Reisijutud.com Pildid, videod ja helid on õigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
  

Powered by Drupal.