Fotod: Arne Ader
Männiriisikad
Suvine põud venis sügiseni välja: jõgedes, ojades vett vähe, salvkaevudki maal tühjavõitu.
Seenenäitustele eksponaatide kogumisega oli mükoloogidel tegemist ja eks seenelinegi metsas sama märkas. Männiriisikaid ikka leiab nii et seenemaitse päris ei unune, aga nimetatud on tänavu päris ussitanud, kuigi on kibeda piimmahlaga ja rikkalikul seeneaastal me kahjustatud männiriisikaid peaaegu ei leia.
Metsaseeni, nii söödavaid -, kui „mürgiseeni“ kahjustavaid seensääsklaste vastsed ja neid lendab meie metsades umbkaudu kolmsada liiki. Seenekärblaseid on märgatavalt vähem, umbkaudu viisteist liiki ning nendegi vastseid, selliseid valgeid tõuke me „seeneussidena“ tunneme.
Nii seensääsklaste, kui seenkärblaste, lisaks veel mõnegi mutuka valmikud munevad munad seene kübara alla või ka seene kanna sisse, kus koorunud vastsed toituvad. Rikutud seenelt kukutavad vastsed endid metsakõdusse, kus nukkuvad ja talvituvad.
Seeneuss