Varesed ilmestavad meie ümbrust aasta läbi
Foto: Arne Ader
Varesepuu
Hallvares Corvus corone cornix
Mõistlikum on nimetada neid kohti, kus me hallvaresed ei kohta - suured soo- ja rabalaamad ning metsamassiivid keskosa.
Linlasedki märkavad tuttavate lindude päevategemisi. Hommikuti on kusagil lähikondlaste kogunemine nagu seltsielu, seejärel siirdutakse toiduotsingutele, keskpäeva paiku on puhkeaeg ja tegutsevaid linde peaaegu ei näe. Õhtust lendu hakatatakse paar tundi enne päikeseloojangut. Linnades jäävad ööbimispaikadeks parkide, kalmistute suured lehtpuud, maastikul peetakse lugu tihedamat varju pakkuvatest okaspuudest.
Kas hallvaresed on paiga-, hulgu- või rändlinnud? Augustis varesepojad iseseisvusid, elustiil kujuneb enamalt jaolt selliseks nagu nendel varestel, kellega seltsiti. Rännuhimulisemad on vastupidiselt tavaarvamusele „vanad varesed“ ja metsapiirkondade asukad - kas selleks, et üksluist maaelu põnevamaks muuta? Noor- ja linnalinnud on paiksemad. Viimastest on see mõistetav, inimkaaslejail on toidulaud kindlustatum.
Oktoobris on märgata põhja- ja idapoolt tulevaid rändajad ning neid saabub kuni püsivate külmadeni. Hallvareste talviseks arvukuseks hinnatakse meil paar kuni nelisada tuhat isendit. Ida-Soome varesed rändavad meile või veel lõuna poole, aga lääne-soomlased rändavad lõuna poole Rootsi kaudu.
Kahevärvilist, must-halli ja äärmiselt intelligentset lindu tunnevad kõik. Hallvareste nokk ja jalad on samuti mustad, kuid silmavärv on vanalindudel tumepruun, aga noorlindudel hallikassinine (ka teiste linnuliikide puhul on seda märgatud)
Teadlased hindavad nii papagoisid, kui vareseid äärmiselt õpivõimelisteks ning nutikateks, seda väga erinevate katsetuste ja eksperimentide tulemusena.
Veidi ka „valgetest varestest“: just linnavarestel on sagedamini märgatuid valgeid sulgi, kui looduses. Põhjenduseks tuuakse kasvuaegsete varesepoegade ühekülgne ja „vähekvaliteetne“ toit. Võib täie kindlusega väita, et valged suled on nõrgemad ning valgete tiivasulgedega isendid kehvemad lendajad.
Täna hommikul pidas poolsada varest Pelgulinnas, kahel suurel vahtral „aru“, kuidas edasi toimida. Tundus, et tegu oli äsja saabunud ränduritega sest need puud pole seni suurteks vareste kogunemispaikadeks olnud.
Vaata hallvareste vaatlus: LINK