looduskalender.ee

 

Musträhn

 

Meie teiste rähnidega võrreldes on musträhn ikka suur lind, andes hallvarestega pea võrreldavad mõõdud välja: pikkust üle neljakümne sentimeeti, kaalu üle kolmesaja grammi ja tiibadel siruulatust suisa seitsekümmend sentimeetrit. Põhiliselt paigalinnud, kes aeg ajalt „ringi hulguvad“.

 

Putuktoidulisena tegutseb metsa alumises osas, “lammutab raevunult“ pehkinud kände, millest jäävad vaid pilpad, otsides sipelgaid. Talveti lõhub kuklasepesa külmunud pealiskoore, uuristades käigud, mille kaudu pääseb talvitujateni…

 

Veidi välimusest: isaslinnu pealael on punane „jaamaülema müts“, emaslinnu kuklal vaid punane laik. Meil pesitses suvel kuus kuni üheksa tuhat musträhni paari ning nad haudusid kolme kuni viit muna. Noorlinnud näevad juba vanalindude moodi välja, aga kui meil õnnestub lindu häirimata vaadelda saame teada, kellega tegu: vanalindude nokatüvi on valkjas ja nokatipp must, noorlindude nokk on veel kogunisti kollakat tooni. Silma tume pupill on musträhnidel hoopistükis ovaalne, silmavärv vanalindudel kollakas ja noorlindudel sinakashall. Süsimusta sulestikku peab ainult mainima ja jalad on musträhnidel hallid.

 

Käitumiselt äärmiselt ettevaatlikud, aga samas uudishimulikud linnud, kes häirimise korral lahkuvad venitatult kõlava häälitsuse „kljii“ saatel.

 

Vaiksemates metsaümbrusega suvemajades lõhuvad musträhnid vahel nii hoonete räästalaudadesse, kui ka seintesse auke just sügistalvisel ajal. Teooriaid, miks nad seda teevad on mitmeid ning erinevaid välja pandud peleteid hindavad nad üpris kiiresti oma tegevusele ohututeks.

 

 

Musträhni vaatlused e-Elurikkuse andmebaasis