looduskalender.ee

 

Hahk

 

 

Meie saartel ja laidudel on hahad üpris tavalised haudelinnud, pesitsejaid võis tänavu olla üle viie tuhande paari, aga viimaste kümnendite ajal on arvukuse langus üpris märgatav. Läbirändajad liiguvad päevasel ajal, nende arvukust hindaks kahekümne viie tuhande ringi ja ränne kestab novembriski. Talvitujaid jääb meile üksikuid, rännatakse edasi kas Taani või Põhjamere äärde.

 

Hahad on vaadeldavad nii mandri põhja-, kui looderannikul ja muidugi Sõrve säärel, Saaremaal. Suurimad pardid annavad välja väikese hane mõõdud: kaali poolteist kuni kaks ja pool kilo, pikkust üle kuuekümne sentimeetri ja lennul tiibade siruulatus meeter. Sukelpartide põhitoiduseks on söödavad rannakarbid.

 

Haha pea on suur ning kiilukujuline, kael suht paks, Vanad isaslinnud jätavad pärast suvist sulgimist valgete laikudega, mustjaspruuni „mulje“, lennul märkame suurt valget tiivalaiku. Noorlindude esiosa on vanalindudest veidi heledam ja neil valge tiivalaik puudub.  

 

Emaslindude sulestik on musta-pruunikirju ning neilgi puudub valge tiivalaik. Nokk on kõigil rohekas ja silma vikerkest pruun.

 

Talvisel ajal võib avavetes kohata vahel kirjuhahka ja sügisel väga väheseid kuninghaha läbirändajaid.

 

Haha vaatlused e-Elurikkuse andmebaasis:

 

Hahad

 

Hahad