looduskalender.ee

 

 

Põisadru

 

 

Veel nädala esimeses pooles oli merevee tase sügise kohta tavatult madal. Väike „tormipoeg“ ja edelatuuled kergitasid veetaseme Kroonlinna nullini. Vaatame mida teeb teisipäevaks meteoroloogide poolt lubatud sügistorm, siis on kaldal adruvalle ning nende omapärast joodilõhna – mere lõhna.

 

Põisadru on mitmeaastane pruunvetikas, kes eelistab kasvukohana kivist ja kõvapõhjalist krunti. Kasvades kaldaalal juba mõnekümne sentimeeri sügavuses, seda kuni nelja-viie sügavusmeetrini välja. Põhja kinnitub põisadru tallusega, välja näeb lapikute kasvudega põõsana, millel kasvukõrgust kuni poole meetri jagu. Värvilt pruunikasroheline, vahel päris tume, seega värv võib päris tugevalt vahelduda. Põisadru nimigi on tulnud põitest, mis hoiavad vetikat vees lennus – ikka valguse ikka päikese poole.

 

Põisadrut on meie merevee toitainete külluse ja veesaaste tõttu hulga vähemaks jäänud. Vee läbipaistvus on vähenenud ja sajand tagasi kasvas vetikas veel kaheteistkümne meetri sügavuses ning kiiremini arenevad niitjad rohevetikad lämmatavad tänapäeval põisadru kasvukohti.

 

Paljunemine võib samuti huvi pakkuda: suguküpseks saab põisadru laias laastus kolme aasta vanuses, selleks ajaks arenevad välja nii emas-, kui isassugurakud. Juunis - juulis saavad sugurakud küpseks ning kevadtalvel alustab juba uus vetikas oma tavapärast arengut.

Põisadru kasvualad on tähtsad elukeskkonnaks teistele vetikaliikidele, põhjaloomastikule ning väikestele kaladele, pakkudes väärtuslikku  elukeskkonda, toitaineid, varjumise- ja paljunemisvõimalusi.

Ega meie meres ei kasvagi teisi vetikaliike, mis suudaks korvata põisadru rannikumere ekosüsteemis.

 

Adru oli muistsel ajal rannarahvale hinnatud põlluramm, aga nüüdki võib adru kompostida, laotada õunapuude ja marjapõõsaste alla, turgutada lillepeenraid. Kaaliumit, fosforit ja mineraalaineid on adrus küllaga...