Foto: Arne Ader
Rasvatihane viirpuul
Oma olemuselt on rasvatihased metsalinnud, aga tõeliselt uudishimulikena on õppinud hästi inimesi tundma ning nendega läbi käima. Paljud meil pesitsenud Rasva-Antsud ja tänavused noorlinnud on lõuna poole rännanud. Sellest hoolimata tõuseb talvine rasvatihaste arvukus pea kahekordseks, suviste pesitsejate arvuga võrreldes – julgelt pool miljonit, aga vahel palju enam. Saabunuid ning saabujaid meil talvituvaid rasvatihaseid liigub lisaks nii põhjast, kui kirdest.
Ringi liigutakse ning tegutsetakse salkades, kuid rühma liikmete vaheline side on nõrgaks jäänud. Puudel toitudes hoiavad linnud omavahel parajat vahemaad. Väga lähedale sattunud liigikaaslasele näidatakse ähvarduspoosi, vahel läheb ka kergeks kakeluseks. Iga isend peab leidma omale eraldi ööbimiskoha, puuõõnsuse, puuvirna, tühja pesakasti - kõik varjulised kohad on kõlbulikud.
Nõnda valmistuvad rasvatihased talveks ja seda inimasustuse läheduses ning aknaraamidele juba koputatakse…