Foto: Arne Ader
Varahommik. Hallvaresed aial
Näha on nii parvedes hallvareseid, kui salkades ringi tiirutavaid, kes eneste jaoks huvitavat uudistavad. Läbi uuritakse ka raagus puudel paistvad suvised varesepesad.
Tundub, et suur osa meil pesitsenud hallvarestest on juba lõuna poole rännanud ning nähtavad seltsingud on saabunud kas põhjast või idast.
Vareste seltskond on vaheldumas, meil pesitsesid suvel viis kuni seitse tuha hallvarese paari, aga talvine arvukus võrreldes pesitsejatega on märkimisväärne ja võib küündida isegi kolmesaja tuhande linnuni.
Väljaspool pesitsusaega käituvad hallvaresed sotsiaalselt. Linnades ja asulates seltsitakse sageli hakkidega ning kohata võime neid pea kõikjal kultuurmaastikes. Edukalt osatakse ära kasutada nii inimeste jäätmeid, kui autorataste all hukkunud loomi – kui üks vares on toiduobjekti leidnud, teavad sellest õige pea ka teised liigikaaslased. Kuidas teave nõnda kiirelt liikuda võib?
Vareste seljasulestik on tuhkhall nagu kõhualune ning osa alatiivast. Peasulestik ja nokk must värvi, samuti rinnaesine, jalad, tiivad ning saba.
Silmavärviga on sedasi, et tänavuste noorlindude silmad jätavad veel hallika mulje, mustad paistavad vanalindude silmad. Kui aga vares noka avab, paistab punane suu.
Hallvareste vaatlused:
LINK
Musti künnivareseid kohtame üha harvemini:
LINK