looduskalender.ee

 

Laululuiged ja väikeluiged. Matsalu

 

 

 

Oktoobri poolest on see aeg aastate lõikes, kui tundrates pesitsevad luiged oma rändega meieni jõuavad. Lahkutakse koos novembrikuuga –luiged lähevad lumi taga… Väheste talvitujate hulk oleneb jääoludest rannikumeres. Olulised rändepeatuspaigad on Matsalu laht, Haapsalu laht, Silma looduskaitseala, Väike väin, Käina laht, Audru polder, Pärnu laht ning Kallaste-Mustvee rannik Peipsi järvel, Lahepera järv...

 

Väikeluiged on sügisrändel arvukamad, kui laululuiged: vastavalt üle paarikümne tuhande ja kuni kümme tuhat uhket lindu. Rändel olles lendavad laululuiged väga kõrgelt – mõõdetud on üle kaheksa kilomeetrist lennukõrgust rändel, aga seal on õhutemperatuur – 40 kraadi. Lennupilt sirgjooneline, aeglaste ning raskete tiivalöökidega, tiibade madalatoonilist vihinat on kaugele kuulda. Nii maandumiseks kui õhkutõusmiseks vajatakse pikka „hoovõtu rada“. Laululuikede häälitsemine on vali ning kaugelekostev „gluutamine”. Laululuiki näeme veekogudel tegutsemas salkades, kas ujudes või vees seistes.

 

Laululuiged ning kõigile tuttavad kühmnokk – luiged on sarnase suurusega, tiibade siruulatusega üle kahe meetri. Laululuiged kaela ei painuta ega tõsta tiibu kohevile nagu kühmnokk-luiged. Soome rahvuslind on saleda siluetiga, kaela hoiab sirge. Vanalindude nokatüvik on laialt kollane, ots must - noorlindude nokatüvik roosakas ja sulestik pruunikashall.

 

Nüüd väiksemast ning meile veidi hiljem saabuvast ja arktilises tundras pesitsenud suguvennast - väikeluigest. Kuni äralennuni seltsitakse ja toitutakse meie rannikul sagedasti koos laululuikedega. Segaparve uurides hoomame, et tegu on mõnevõrra väiksema linnuga, kui laululuik. Nokatüviku kollast värvi on vähem ning nokk tundub kaugelt vaadates mustana.

 

Toitutakse veetaimedest, milleni küünitakse veel kuuekümne sentimeetrise veesügavuse juures. põhiliselt kaelus- ja kamm-penikeelest, aga ka mändvetikatest. Kui veekogudes peaks looduslikku toitu nappima, kolitakse märgadele või liigniisketele viljapõldudele orasest või varisenud teraviljast toituma - eelistades otra, nisu, kaera või oraseid. Veetaimedega võrreldes pole on nimetatute toiteväärtus väiksem.

 

Matsalu teraviljapõldudel kohati väikeluiki esmakordselt 1978. aastal. Talvitusaladel, Hollandis ja Saksamaal eelistatakse põldudel hoopis suhkrupeeti ja kartulit.

 

Väikeluikede sügisrändel on kaks „lainet“ - esimeses liiguvad noored, mittepesitsevad linnud ja teises vanalinnud koos tänavuste noorlindudega.

 

Väikeluikede vaatlused: LINK

 

Laululuikede vaatlused: LINK

 

Luiged