Uued kaamerad

Looduskalender

KIK toetab:

Novembri kolmas nädal: täiskuulumm

19.11.2013 - 15:14 |  Looduskalender
Kirjutas Kristel Vilbaste, loodusenaine@hot.ee
Pildistas Arne Ader, www.loodusemees.ee
 
Päike käib madalalt, kobrastel on nüüd kiire talvevarude soetamisega
 
Nädala neli ilmamärki:
siidisaba tirin,
kakud linnaruumis,
seajaht
ja täiskuu.
 
Kahe nädala pikkune seenelkäikude aeg saab nüüd ilmselt otsa. Jäänõelakesed hommikuse muru küljes on otsene märk, et täiskuu on pakasepoisile kasvatanud jäävhambad. Küllap tuleb veel sooja ja sompu, aga keskhommikul veel sinises selges taevas särav helekuldne täiskuuketas muudab tavaliselt ilma. Tõsi, külmakraade on ju vaid mõni, aga pisikesed maasikapeotäied ja kollase tutiga võililled on ilmselt selleks aastaks ajalugu. Mets oli eelmise nädala jooksul nii raagus ja vihmamust, et kella kuue ajal padrikusse piiludes ei näinud näppugi suhu panna. See on aeg, kus rabasse minnes ja hilja peale jäädes tuleb sageli käsikaudu rajakontuure kombata. Täiskuu on sellisel ajal taevakingitus, loodame, et selget taevast jagub ka pärast tormi. Aga need hetkelised selginemised eelmise nädala sügistaevas olid põnevad. Kasvav kuu oli mõnel õhtul pilvede vahelt piiludes otsekui veripunane. Ka päike vajus metsade taha või tõusis hommikul sellises värviilus, et igaüks haaras taskust telefoni, et sõpru Facebooki kaudu õue kutsuda. Õues oli tõesti ilus, aga ka nii tuuline, et jälle plaksusid Põhja-Eestis alajaamade võrgukapid ja tuul ajas sadamasse mõne laevahiiglasegi.
 
Kaseladvas luikab musträhn
 
Küünlaid ja pääsukesi
Sellised tormiööd on Läänemerel ikka need ajad, mil laevajuhid salaja ballastvee lainetesse lasevad ja nii meie merekooslust uute ja põnevate liikidega rikastavad. Aga ballastveega tuleb tavaliselt ka mõni naftalaik. Eelmisel nädalal avastasid linnumehed Sõrve rannast tohutu parafiinikoguse. Vaevalt, et see jõulupäkapikkude marsi küünlajääkide rida oli, ikka kusagilt laevalt uhutud. Parafiinikänkraid jagus teisipäeval keskkonnainspektorite ringkäigu ajal rannalõigule pikkusega 30 kilomeetrit. Aga lisaks parafiinilastile tõid tormituuled Eestimaale ka eksootilise kivipääsukese ja mitmeid põnevaid liblikaliike.
 
Põldrõigas - hiline õitseja rapsipõllul
 
Ummisjalu tormavad loomad
Muidugi olid karvakandjate ilmast põhiuudised sel nädalal seotud just ajujahiga. Teele peletatud loomad tegid viga nii autojuhtidele kui ka jahimeestele endile. Metssigade talvised söödapaigad on loonud soodsad tingimused kärssninadele – sageli üsna küla lähedale kallatavad viljakuhilad teevad loomad julgeks ja segi on pööratud ka maakodude õuemurud ja kartulimaad, metsarajad ja tiigiääred. Metssigade puudust ei paista meil igatahes olema. Põdrad aga hakkavad metsas juba sarvi maha sokutama, tasapisi on alanud kõikidel imetajatel karvavahetus.
 
Virumaa ja Pandivere, sinule ma pandin vere...
Ja ongi käes ka aeg, kus rind ees üritavad üksikud eestlased ise tõestada, et fosforiidi kaevandamine on kuidagiviisi Eestimaale kasulik. Viru Keemia Grupp poolt nõustamisfirmalt Ernst Young tellitud fosforiidi kaevandamise ja sellest väetise tootmise majandusliku mõju analüüsi, mis tõestab, et Eestimaa pinnast saaks tõesti poolmuidu kätte tohutud kasumid. Ainult kellele? Analüüs ütleb, et see annaks riigile otseselt ja kaudselt kokku ligi 70 miljonit eurot maksutulu ja tööd umbes 2800 inimesele. See on kaduvväike summa selle hävingu eest, mis Virumaa turjale saab. Samas ei räägita, kui paljud inimesed jääksid puhta kaevuveeta, Pandiverest ammutab oma joogivee muideks ka Tallinna linn. Kui palju peaksime ehitama kaevandus- ja väetsietehastele puhastusseadmeid ja kust üldse tuleb see 2800 oskusspetsialisti? Tõesti üks põlvkond on fosforiidisõjast möödas ja meelest läinud, millest laulev revolutsioon alguse sai. Annaks taevas jõudu keskkonnaministrile ja tema ametnikele kindla “ei” ütlemisele.
 
Metsades näitavad endid hilissügisesed seened. Kollane kõhrik
 
Kui te ei taha, et viimane majasoojustus seina vahelt välja nokitakse, siis pange linnutoidulauad nüüd välja.
 
Nädalavahetusel tasub maakodu metsast üles otsida selle-aastane jõulukuusk ja see jõululaupäevani viljavihuga märgistada. Rohttaimed on nüüd piisavalt madalaks vajunud ja metsas liikumine lihtne. Koju tasub tuua ka sületäis kuuskede alumisi oksi. Need on parimad maasikate ja rooside katmiseks. Poes müüdavad talvekatted annavad soodsa võimaluse hiirtele, kuuseokka teravaid nõelu pelgavad ka närilised.
 
Maatohter: Kuusemetsas konnates tasub kaasa võtta ka kõik kuusevaigu mügarad. Neist saab keeta head haavaplaastrit. Vaigule tuleb potti lisada rasva ja vaha, ehk natuke ka hapukoort. Kanepis keedeti 10 minuti jooksul valmis hea vaiguplaaster 4 osast vaigust, 1 osast võist, 1 osast vahast või taruvaigust, mõnest tilgast rukkiorase mahlast ja soolast. Aga Väike-Maarjast on teada selline retsept: “ Ma keedan seitsmest asjast rohtu: kuusevaik, mage või, rõõsk mant, mage rasv, linnumagus, silmakivi (ästi vähe), kaetese-rohi (teha nagu tee), panni peal sulatada segu ära. Võid arstida kõiki haigusi, kus viha sees on.”

Nädala lugu

 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)
© Looduskalender.ee | [mobile] | [e-mail] [Twitter] [Facebook] [Youtube] [Issuu] [RSS] [login]
Väljaandja: MTÜ Fenolo Veeb: Reisijutud.com Pildid, videod ja helid on õigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
  

Powered by Drupal.