looduskalender.ee

 

Aul

 

 

Eile õhtust tugevnenud idatuul koondas aulide parved Tallinna lahe vaiksemasse vette. Meie rannikumerre jäädakse talvituma suurte parvedena – olenevalt aastast, sada kuni seitsesada tuhat lindu.

 

Aulide välimus ja sulestiku tunnused vahelduvad teiste hanelistega võrreldes hoopis enam ning seda nii aastaaegade, vanuse, sugupoole lõikes. Alates 2012 aastast on aulid üle maailma arvatud ohustatud liigiks.

 

Oktoobrikuust on isaslinnud talvesulestikus see jätab lennupildis heleda mulje ja muidugi pikad sabasuled. Kui täiskasvanud isaslinnu kehapikkust on üle neljakümne sentimeetri, siis sabasulgedega lisandub vähemalt paarkümmend sentimeetrit lisaks, kaalu vanal isendil kaheksasada grammi. Pea ja kaelasulestik valge, põsel must laik, nokk must ja nokatüvikul punakas vöö. Silmad isaslinnul punase pupilliga, jalad sinakashallid.

 

Aul

 

Emaslindudel pikad sabasuled puuduvad ja kuigi sulestiku üldpilt isaslinnuga on sarnane on sulestikus vähem valget ning veidi tuhmima moega. Nokk tumehall, silmapupillid kollased, jalad hallikalt rohelised ning nad on isaslindudest mõnevõrra väiksemad ja ka kergemad.

 

Kiire lennuga sukelpardid hangivad toitu mere põhjast, mitme kuni mitmekümne meetri sügavuselt - põhiliselt selgrootuid. Rännuparvede liikumist võime kohata nii päeval, kui öösel.

 

Aulide vaatlused: LINK

 

Aulid rändel