looduskalender.ee

 

Hallõgija

 

 

Pikalt kestnud sügispäevad pöörasid eeltalviseks, aga linnuelu käib ikka omasoodu.

 

Põlluveeres, puuladvas peab vahti sügispäeva värvi sulestikuga, rästasuurune hallõgija, pikkust veerand meetri jagu, aga kaalu vaid 60 kuni 80 grammi. Lähemale liikudes lendab lind oma üles ja alla lookleval lennul elektritraadile või aiapostile, pidades vaatlejaga parajalt ohutut vahemaad.

 

Hallõgijad pesitsesid inimtühjades rabades, seda nii meil, kui Põhjalas ja ränne kestab. Talveks võib meile jääda koos põhjapoolsete hulkujatega kuni tuhat lindu. Oma tuhkhalli seljasulestiku ja valge alapoolega ei paista hallõgija eriliselt silma - röövlinnule tuleb see kasuks. Saba pikk, valgete külgsulgedega. Pealagi kehakarva ning ainus, mis kaugele märgata on must „röövlimask“. Väikese röövlinnu noka ots on konksus ning jahti peetakse avatud maastikul, sageli paigallennul. Saakloomadeks pisinärilised ja värvulised,  jahisaaki kantakse küüniste vahel.

 

Kui juhtud märkama okste või ka okaste vahele riputatud saaki, võib tegu olla hallõgija toiduvarudega.

Vaata Remo Savisaare pildisüüdistust: LINK

 

Hallõgija vaatlused: LINK