Fotod: Arne Ader
Halo
Nädala lõpus läheb külmemaks ja päikeselisemaks. Koos taevalambiga maksab otsida ka halonähtusi. Halo tekib siis, kui jääkristallid peegeldavad ning murravad päikesekiiri teatud nurga all (sagedamini 22-kraadise nurga all) ja taevasse ilmub „kiirtepärg“.
Maalähedases õhukihis hõljub jääkristalle enamalt jaolt vaid talveilmadega ning need kristallid toimivad kui väikesed klaasprismad: osa kiiri peegeldub, osa murdub prisma sees. Moodustunud haloringid on kas täielikud või osalised, mis oleneb juba jääkristallide paigutusest.
Halod on ilma abivahenditeta hästi vaadeldavad. Head fotot suurest halost võib olla üpris keeruline pildistada ning pilti veidi alla või üle valgustades võib halo pildil hoopis märkamata jääda.
Uhke on selline osaline halo, kui väike jääkristallide pilv on kas kaarte või ringide ristumiskohal – siis paistab taevast hele rist. Halo võib taevasse väga erikujulisi ja raskelt seletatavaid kujundeid moodustada.
Halo. Nõuni, Otepää kõrgustik.