looduskalender.ee

 

Porr

 

 

Enamalt jaolt on meie porrid paigalinnud. Haruharva näeme neid tegutsemas maapinnal või puude peenematel okstel liikumas. Kohtuda võime väga eriilmelistes metsatüüpides, parkides ning vanadel kalmistutel.

 

Kogu tegevus ning kombed on tähelepandavalt isikupärased. Lennatakse puuvõrale, liigutakse tüve allosalt spiraalis ülespoole, kontrollitakse hoolikalt koorepraod ja tüvesamblike peiduurkad, et talvituvaid selgrootuid ja putukaid leida. Üks puu kontrollitud, sooritatakse kõrgemalt „hüpe“ ja maandutakse järgmise puu tüve alaosal ning kõik kordub sarnase põhjalikkusega.

 

Pika ja kõvera noka abil paistab tegevus päris tõhusana. Pealtpoolt on nokk tumepruun, alumine nokapoolik punakat tooni. Puutüvel liikudes toetutakse rähnile omaselt sabale, mis on jäik ja terava tipuga. Seljasulestik pruuni, musta, kollaka ja valgetähniline, kulmutriip valge nagu alakehagi. Äratundmisega raskusi ei teki. Tundub, et lumivalget rinnasulestikku kasutatakse puukoore pragusid uurides valguse peegeldajana – põnevad linnud.

 

Talvisel ajal seltsitakse tihastega ning arvukuseks hinnatakse sel ajal vähemalt paarisaja tuhandele isendile.

 

Porri vaatlused: LINK