looduskalender.ee

 

 

Tavapäraselt märgistatakse merikotkaid kahe jalarõngaga ja seda Eestis juba 1984. aastast. Aga 2012. aasta suvel paigaldasime kahele noorele merikotkale (Sillu ja Meelis) GPS saatjad. Neist Meelisega toimetamise võttis Kaido Einama videosse. Videost võib näha, et noored kotkad on sel ajal peaaegu lennuvõimelised. Tavapärast rõngastamist me sel ajal enam ei tee, sest suured pojad lendavad pesast välja, aga ei pruugi veel olla head lendajad. Saatja panekul peab lind olema võimalikult täiskasvanu mõõtudega, et saatja paelad ei hakkaks hiljem pigistama. Seega tuleb sel puhul teha erand. Nagu videost näha, lendasid seekord mõlemad pojad pesast välja ja Meelis lendas teise puu otsa, kust tuli ta uuesti lendu ajada, et soo peal kinni püüda.

Pesas oli siis ka Meelise õde, kes lendas kohe soo peale. Õed on vendadest enamasti suuremad ja kuna just päev varem olime Sillule, Lääne-Eestis saatja paigaldanud, siis Meelise õde „seljakotti“ ei saanud.

Kuna saatja paigaldamine võtab üksjagu aega ja metsa all oli sääski rohkelt, siis panime selleks puhuks telgi üles, et saaks rahulikult töö ära teha. Mõlemad kotkapojad said ka rõngad jalga ja Joosep viis nad pessa tagasi. Õnneks ei tahtnud kumbki rohkem sel päeval lendamist proovida. Aga mõlemad pojad lendasid õigel ajal pesast minema ja Meelist oleme saanud ka hiljem jälgida. Saatja akut laadivad päikesepaneelid ei suuda anda piisavalt energiat sügis-talvisel perioodil, nii ei näe me praegu kumbagi noort merikotkast. Aga ka mullu kadusid nad mõlemad novembris ära ja hakkasid uuesti andmeid saatma veebruaris.

Loodame, et ka uue aasta veebruaris sama tore virtuaalne taaskohtumine aset leiab! Ohtlikum aeg Sillu ja Meelise elus on möödas.

Rändekaarti me ei saa endiselt vaadata, aga ehk on uue aasta alguses kaardi programmeerijatel enam aega selle parandamiseks.

Kotkaklubi poolt soovime kõigile kena jõuluaega!

Urmas Sellis