looduskalender.ee

 

 

Lootust on, et tali koos lumega Otepääle jääb. Linde liigub hulgaliselt, Arne avas buffeti  detsembri alul, esimese „väikese“ külmalaine ajal nii on külalistel olnud aega harjuda.

 

Pildi  ja heliga oleme rahul, vaatajatega pidasime aru, kas on üldse vajadust tutvustada külalisi – üksmeelselt arvati, et on ja eks alati on kirjeldusele midagi lisada ning uute vaatajatega peab samuti arvestama.

 

Tänavu on niisiis juba kaheksas hooaeg ikka samast kohast – Loodusemehe kontori akna tagant ja oleme nende aastate vältel näinud tuhandeid talilinde. Liikide rohuse üle me kurta ei saa, lindude hulga üle samuti ja aastad pole vennad. Tänavu on hulgaliselt koduvarblaseid, mis on rõõmustav sest sellel liigil oli aastaid murettekitav madalseis, seda pea kogu Eestis, aga eks me palume ornitoloogidelt kommentaare ja edastame võrdluseks talilindude loenduse andmeid. Varblaste paljususega on isegi rohevindid pidanud oma käitumist muutma. 2009. aastal nägime viburlooma haigustunnustega /Trichomonas gallina/ rohevinte (selliseid tatise nokaga), usutavalt toodi tõbi Soomest tulnute poolt kaasa. Õnneks ei kujunenud sellest epideemiat ning Otepääl polnud neid massiliselt ja järgmistel talvedel pole me haigeid linde enam märganud.

 

Tegelikult on hea, et kaamera paikneb Otepääl, aastate lõikes annab juba järeldusi ning kokkuvõtteid teha, milles on muidugi suur teene LK foorumi jäädvustustel.

 

Esimene suurem rasvatihase isaslind oli kaamera ees päris hämaras, kell veerand üheksa ja buffetit  külastatakse kaheksa tundi pakkudes Balsnack`i päevalilleseemned ja rasvapalle, mis on soovitav võrgust välja võtta, et sulissõbrad võrku ei takerduks, kui toitu vähemaks jääb. Ilmade külmenedes võiks rasvapalli pihude vahel veidi muljuda, et mõni mõra pallile tuleks – lindudel kergem sööki kätte saada….

 

Talilinnuaega.