looduskalender.ee

 

 

 

Mõne linnuvaatleja jaoks algab tõeline talv alles koos leevikestega toidumajas. Sagedasti valvab leevikeseisand toidumaja kõrval, et emaslind saaks segamatult toituda, alles seejärel saabub „tõelise härrasmehe“ järjekord - nokitsetakse päevalillede seemned. Inimest usaldavaid linde kohtame sirelipõõsastel, vahtra-, saare- või pihlapuudel ning umbrohtudelt seemneid otsimas, aga enamus marju on juba puudelt kadunud ja pekki leevikesed ei tarbi.

 

Täiskasvanud lindude pealagi on must, kerge metalse läikega ning musti tiibu ilmestab lai valge vööt, päranipuala valge. Leevikesepunased on vaid isaslinnu põsed, rind ning kurgualune. Emaslinnud ongi kröömike pisemad, põsed ja rind roosakaspruunid, seljasulestik hallikirju, roosa varjundiga, mis isaslinnul paistab sutsu tumedamana. Pane tähele – noorlinnud sarnanevad emaslindudega ning peasulestik ei ole musta värvusega vaid pruunikas. Silmavärv ja jalad kõigil pruunid. Tavaliselt tegutsetakse vähemates salkades.

 

Leevikesed on rohevintidega enamvähem ühes suuruses ja kaalus – pikkust üle viieteist sentimeetri, kaalu kolme-neljakümne grammi vahel, olenevalt isendist. Arvukuse talvisel ajal, kusagil neljasaja tuhande isendi kanti.

 

Leevikeste vaatlused: LINK

 

Leevike

 

Leevike