looduskalender.ee

 

Pakri pank

 

Mulle oli meeldiv üllatus avastada Looduskalendrist teave „Ökoralli 2014“ kohta. Olen iseenesele teadmata aasta otsa loendanud linde ökoralli reeglite kohaselt. Ja põhjus ning paratamatus on märksa elulisem, mul lihtsalt polegi mootorsõidukit...

Algaja linnuvaatlejana, registreerusin 2013 jaanuaris, tuvastasin aasta jooksul vist liike kuskil 130-ne lähedal ja tegin kõik vaatlused enamasti jalgsi (kuni 17 km), vahel ka rattaga ning talvel koerakelguga. Ei tea kas olen ainus „koerajõu“ kasutaja? Ega rattaga palju mugavam või edukam polnudki, ainult siis kui mingis kindlas kohas vaadelda tahtsin.

Linnuretkedel on abiks Murphy - Alaska malamuut. Nähes lindu, koer seisatub, üks esijalg õhus ja koon leiu poole. Siis näen minagi. Just suuremate, peidus olevate vaikivate lindude (kakud, tedred, tuvid, nurmkanad) tabamisel on tast suur abi. Malamuut ei haugu, nii et ei häiri linde. Isegi Pakri harakad (Pica pica)ei pista meid nähes kädistades teisi hoiatama, teavad, et oleme ohutud tegelased. Kuid merelinde pole erilist mõtet temaga vaadelda. Püsimatu, nagu kõik malamuudid, ei viitsi paigal seista, pistab täiest kõrist „hundihäälselt“ ulguma, mille peale kõik Pakri poolsaare tiivulised lendu tõusevad. Ka lahevetelt aulide (Clangula hyemalis)parved. Pakril me just elamegi. Teine tegu on JÄÄ-AJAL koerakelguga Paldiski lahel sõitu teha, siis ikka näeb ja kogeb piisavalt palju. Ja koeral siis eriti huvitav kui triivivale jäätükile jääme...

 

"Pesa" on mul korterelamu teisel korrusel. Möödunud aasta jooksul lugesin mõnusasti hommikukohvi kõrvalt 56 linnuliiki kokku. Siin on üks tore tegelane, naerukajakas (Larus ridibundus), kel nimeks Baleriina - hoiab lennu ajal jalgu baleriini kombel. Naabrionu söödab teda. Kui süüa tahab, annab aknale "pleki" viskamisega märku. "Plekk" teadagi mis, hõbekajaka (Larus argentatus) oma varjutab valguse. Nii meil siis naerukajakas ka talvine aialind.

Parim, möödunud aastal aknast nähtud linnuelu pilt oli see, kuidas raudkull (Accipiter nisus)lendas katusealuse vihmaveerenni tagustesse tühimikesse varblasi jahtima. Mulle üldse siinse „mõrtsukaliku“ raudkulli tegevus ei meeldi, aga siis austasin küll kulli tarkust.

Värske aasta mulje. Pidin peaaegu suurele - kirjurähnile (Dendrocopos major)kärbsepiitsaga kallale minema. Mul on nn söögipõõsas, kus auguga plastikpurk, milles siis mitut sorti tihased, varblased ja isegi urvalinnud (Carduelis flammea),kui lumi maas söömas käivad. Rasvapallide riputamise põõsasse lõpetasin, kuna ahned varesed (Corvus corone cornix)selle kohe ära krabavad. Nii riputasin rasvapalli II korruse aknalaua alla. Seal, koos tuultega õõtsuvad palli küljes tihased ja varblased. Aga mõni päev tagasi tuli ablas suur - kirjurähni emaslind ja pani rasvapalli nahka kiiremini kui vares – no on peletis, aga lähedalt nii ilus.

 

Ökoralli 2014 osavõtjatele kaasa elamiseks ja oma muljete jagamiseks tegime ühise blogi aadressil:

 

okoralli2014.blogspot.com

 

Seal on lisaks blogipostitustele üleval jooksev edetabel ja täpsemad ökoralli reeglid. Kui keegi tunneb, et tahab Ökoralli 2014-st aktiivselt osa võtta, siis üritus on avatud kõigile. Tuleb ennast lihtsalt reeglitega kurssi viia ja oma osavõtu soovist teada anda:

 

kaarel@crew.ee