Veebikaamera pildi salvestas Lispet, LK foorumist
Rasvatihane ja salutihane
Vähemalt sada tuhat lindu on hinnanguliselt nende talviseks arvukuseks. Meile on rännanud paigalindudele lisaks, noorlinnud põhjast või idast ja see võib mõnel aastal talvist arvukust oluliselt suurendada. Vanemates linnumäärajates leiame sootihaseks nime alt.
Salutihased on sinitihastega samas kaalukategoorias – kümne grammi kandis, pigem kröömike üle.
Salutihase sulestik on „hallivatimehe“ oma, tiivad (talvisel ajal) ühtlaselt pruunikad. Suure pea ja tugeva kaelaga, peas kantakse silmi katvat, läikivat musta „baretti“ ja sama värvi väikest „lõuahabet“, silmad pruunid väike nokk must, põsed valged ning jalad hallikassinised. Mõlema soo esindajad on kannavad sarnast kostüümi.
Kui vaadata salutihaste üldist arvukust, peaks neid päris tihti kaamerapildis näha olema - toidumaja külastavad, aga mõned linnud. Tegu on väga elukohatruude tihastega, kelle tegutsemisala väike. Osad veedavad kogu elu sünnikoha ümbruses, kas leht - või segametsades. Sestap jagub neid vähearvukalt pea kõikjale.
Toidumaja külastamiseks oodatakse kannatlikult mõnel lähedal oleval põõsal või puul oma järjekorda, või „liikluse hõrenemist“. Sageli peidetakse hangitud seemneid kusagile varuks. Salutihased on teistest tihastest taimtoidulisemad.
Äravahetamiseni sarnasest põhjatihasest lähipäevil.
Salutihase vaatlused:
LINK
Foto: Arne Ader
Sootihane