Foto: Arne Ader
Mõne päeva tagune leid Lagujalt
Musttihane on ainult sutikene pöialpoisist suurem, seega meie väikseim tihane. Tagasihoidlik eluviis teeb musttihased vähemärgatavateks. Talvisel ajal tegutsetakse sageli koos põhja- või tutttihaste salkadega. Seltsingulised tegelased, keda tavaliselt üksikult ei trehva, kuid harva võime kartlikku lindu toidumajas mõnda seemet napsamas märgata.
Väike lind on musta pealae ja lõualaiguga, seljasulestik tumedalt sinihallikas. Liigile iseloomulik valge kuklalaik on Arne pildil näha. Vanalinnud sarnase sulestikuga ning nende kõhualune on pastelse värvusega - noorlindudel, aga hallikaskollane ehk õige pisut rasvatihast meenutav. Tumedatel tiibadel näeme valget põiktriipu, tume saba on lühem, kui teistel tihastel. Väike nokk on must, jalad sinakashallid. Musttihaste pikkus küünib kröömike üle kümne sentimeeri ning kaalu kuni kümme grammi.
Putuktoidulisena ollakse arvestatavad metsakahjurite hävitajad. Talveks koguvad musttihased toiduvarusid, peites seemneid või selgrootuid koorepragudesse, oksaharude vahele ja ikka selliselt, et lumi või jää peidupaika ei kataks.
Talvetoiduks pruugitakse okaspuude seemneid, liigutakse kas kuusikutes või kuuse-segametsades, aga tänavune kuusekäbi saak on jälle nigel. Arvukus jääb hinnanguliselt alla viiekümne tuhande.
Vaata musttihase vaatlusi:
LINK