looduskalender.ee

 

Väike viiger

 

 

Merejää ärkab peagi ellu. Külmunud vee kalgile pinnale sünnib tänavune hülgepoegade aastakäik. Millal esimesed viigripojad ilmale tulevad, ei ole veel teada, sest need loomad valivad oma poja sünnikohaks mõne kõrvalise lumehange avamere jäärüsides. Sellesse hange kaevab emasloom koopa või isegi paar, uks lastetuppa avaneb vee alla, et keegi seda kodu ei avastaks ega pääseks „titte“ tülitama.

 

Edukaks poegimiseks on aga vaja nii jääd, kui lund - tänavu napib mõlemat.

Väinameri on küll karmide pakaste tõttu isegi autoga ületatav ning Pärnu lahtki kaane all, kuid just lumepuudus teeb viigripojad maismaalt või õhust saaki varitsevatele rebastele-kotkastele kergeks saagiks. Loodame, et jää püsib niikaua kuni viigripojad seda pinda vajavad ehk aprillini.

 

Hallhülgel on enam vabadust oma pojale sünnipaika valida, sest elukad on suured ja hakkavad oma tülitajatele varmalt vastu. Siiski on eelistatud kevadtalvine jää kusagil avamerel. Esimesi hallhülgepoegi on nähtud jääl juba jaanuari keskel, kuid ligi kolmveerand kogu aastakäigust sünnib veebruari viimase ja märtsi esimese nädalaga - siis on jääolud sellele liigile soodsaimad. Kui siis ei ole head platsi võtta, otsitakse mõni kõrvalisem rand või laid - kehval ajal käib küll!

 

Seega, mereäärsed elanikud, pange pilgud valmis ja koerad kinni. Siin-seal on juba hülgepoegade huikamist kuulda ja kui pakane paukuma ei hakka ning jääpindala ei kasva, võib peagi näha paljudes kohtades vingerdavaid hülgepoegi.