looduskalender.ee

 

 

 

 

Viigripoja imikuaeg on suhteliselt lühike - kokku ehk poolteist kuud. Jäähüljeste kohta on seda isegi palju: põishüljes saab hakkama vaid nelja päevaga, mille jooksul poeg saab emapiimast päevas ligi kaheksa kilo jagu pekki juurde. Viiger, väikese hülgena sellist „kiirsööklat“ endale lubada ei saa, nende emade piimatoodang piirneb pooleteise liitri, 30-40 protsendilise piimaga (jah, piimaga!) ja poegade kaaluiive on vaid kolm - nelisada grammi päevas. Ega enamat pingutama peagi, sest elab ju viiger tavaliselt paikses jäämassiivis, kus poja hooldamise kõrvalt saab ka ise suupoolist otsida.

 

Paljudel teistel triivjääl poegivatel hüljestel ei saa ema oma poja kõrvalt sukelduda, sest tuntava kõhutäie hankimise peale kuluva aja jooksul võib jääpank pojaga silmapiiri taha triivida - sel juhul tuleks „snäkk“ ju väga kallilt kätte! Söötmisrekordit hoidvatel põishüljestel, aga ka maal poegivatel hallidel, kes poja kõrvalt vette minna ei söanda, annab ema pojale kõik, mis raatsib. Näljasurma ei saa nad endale siiski lubada ja sestap on ka lahkumine hülgelapsest järsk, ilma eriliste tseremooniateta.

 

Imetamismaratoni tulemusena kaotavad emad enamuse oma kehakaalust (isegi kümmekond kilo päevas!)  ja näevad titehoolduse lõpuks välja nagu kartulikotti topitud jalgrattad. Viigritel on kaalulangetamine tagasihoidlikum, natuke üle sajakilosest rekordkaalust enne poja sündi kaob kevadtalvel kolmandik ja tünnikujulisele kehale erilist taljet ei teki.