looduskalender.ee

 

 

 

 

Sabatihaste varakevadist aktiivsust on märgata. Ringi liigutakse enamalt jaolt väikeste seltsingutena: linnupaar või väike salk ning needki on sageli vanalinnud, koos möödunud suviste poegadega vahel aga paar perekonda. Kohata võime nii sega- kui lehtmetsades, aga ka võsastikes ja arvukamad on nad idapoolses Eestis. Paigal sabatihased eriti püsi, et neid rahulikult vaadelda annaks ning inimpelglikud nad ei ole. Teiste, nendega salkadega seltsinud lindude vastu ollakse sõbralikud.

 

Sabatihased on „armsad“ värvulised, kuuludes mitte tihaste, vaid sabatihaste seltsi. Esmalt märkame valges peas ilmekaid tumedaid särasilmi ja pisikest nokka. Helevalged on ka kaela ning rinnasulestik, nii külgedel, kui kõhul kumab roosakat helki, ülipikad sabasuled on mustad, valgete veertega. Kui linnul on pikkust kuni viisteist sentimeetrit, siis sabapikkust võib olla üheksa sentimeetrit ja kaalu kuni kümme grammi.

 

Toidumajade juures kuhu nad just sagedasti ei satu nokitakse meelsasti lumelt päevalille seemneid. Kui aga samas ripub näiteks pekitükk, siis on rasvase suutäie külgetõmme koheselt märgatav.

 

Suvel pesitseb meil sabatihaseid neli kuni üheksa tuhat paari.

 

Vaata sabatihaste vaatlusi siit: Elurikkus.ut.ee