looduskalender.ee

 

Musträstas

 

Neljapäeval algas kevad. Meil siin Tartus 10-sentimeetri paksuse lumekihi ja kõrvetava miinus viie kraadise pakasega, mis peale eelmise nädala mõnusaid kevadilmu suisa ninna kargas.

 

Aga hoolimata lumest ei saa enam aega tagasi keerata  ja kevad võib alata.

 

Lume taustal jäid kõige rohkem silma musträstad – nende must sulekasukas ja säravkuldne nokk. Ja pahandav - itsitav hüüd, kui oma sammudega neid lumest puhtaks roogitud toidumaalt minema ajad. Sest musträstaid võib tõesti nimetada tuhnivateks minimetssigadeks. Osavalt puhastavad nad tiibu, jalgu ja nokka kasutades paksu lume alt maa välja, tuustivad lehtede alt välja sajad teokojad. Nende tegevusväljal on ohtralt teokarbipuru, aga ka teisi linde – punarindasid, käblikuid, kes ülestuhnitud maad paradiisiaiana naudivad.

 

Sellist lõotalve ehk juba sulanud maale uue paksu lume tulekut esineb ikka paari kolme aasta tagant. Enamus sulisrändureid nihkub vaikselt lumepiiri taha tagasi, osa jääb siia, sest märtsikuine päevasoe meelitab keskpäevaks putukad uuesti välja.

 

Teder mänguplatsil

 

Eriti kaunis on valge lume taustal tedremäng, kõik tiivakriipsud ja sulelehvikujäljed on nüüd lumel hästi näha. Ja mõnevõrra lummav on ka punases päikesetõusus lindude mänguhõisete uduna kerkiv hingeaur.

Kuid kõige erilisem on kevades ikkagi pungade puhkemise maagia. See, kuidas ühtäkki pisikesest magavast punganääpsust saab vaigune elutahtest pakatav kevadihalus. Kuidas see paisub ja paisub, sirutab pungasoomuste vahelt välja oma rohelise nina ja mõne nädalaga suudab loodus sealt välja võluda peopesa suuruse lehe. Kuidas see on küll võimalik?

 

Me võime koolis küll õppida tõusvatest ja laskuvatest vooludest, osmoosist ja kontsentratsioonide vahest, valgusehulgast ja soojusest, mis kogu taime elu käima paneb. Aga ikkagi tundub, et kusagil on puudel aju, mis ühel hetkel neile ütleb, nüüd on parem kasvama hakata. Miski hakkab maa seest imema vett ja saatma magusat nestet ülesse pungadesse. Kuidas puu teab, et on õige aeg? Ja kui kevadel kask langetada, miks siis ikkagi voolab kännust mahla veel tükk aega?

 

Just kasemahlast tahtsin ma seekord rääkida. Sest kasemahla laskmiseks on praegu kõige õigem aeg, ei hiljem.

 

Kasemahl jookseb

 

Kasemahla joomine on meie kodumaal ürgvana komme, aga tavad kevadärataja saamiseks on olnud läbi aegade erinevad.

 

Minu lapsepõlves oli kombeks puuride vanasse suurde mahlakaske igal aastal oherdiga uus 2 sentimeetrise läbimõõduga ja 5 sentimeetri sügavune auk ja sellelt puust tila kaudu marliga kaetud ämbrisse magusat jooki lasta. Igal hommikul oli ämber täis ja keegi ei jõudnudki seda õigupoolest ära juua.

 

Kümme aastat tagasi õpetasid metsamehed aga, et kõige lihtsam on teha 2 meetri kõrgusele puuriga peenike auk ja sealt apteegis müüdavate klistiirivoolikute kaudu mahl otse kanistrisse juhtida. Et ülevalt poolt tuleb magusamat mahla. Ja ka kõrgemal mäeküljel kasvavalt kaselt tuleb magusamat mahla.

 

Sinnasamasse kanistrisse sai pandud mustsõstraoksi, sidrunipoolik, leivaviile, rosinaid  ja käärima lastud. Külmas hoituna on see jaanipäevani olnud tõeline energiajook pikkadel autosõitudel.

 

Kuid sel korral jagan teiega üht sada aastat vana õpetust. 19. sajandi lõpust pärinev vormsilase Jaan Spuhl-Rotalia raamat “Kodumaa marjad” kõneleb järgmist: “Kasemahla lastakse märtsi lõpul aprilli hakul, enne pungade lahtilöömist, kui juba maapind kase juurte ümbert üles on sulanud. Selle tarvis puuritakse peenikese oherdiga kuue sentimeetri sügavune hanesule jämedune auk kasetüve lõunapoolse külje sisse, nii et auk altpoolt ülespidi pisut viltu on. Sinna augu sisse pistetakse hanesule roots, mille mõlemad otsad lahti on lõigatud, ehk pajupuust tehtud pulk, mille päälmine pool küna viisil on välja õõnistatud, mida mööda mahl allapantud pudeli ehk muu teise riista sisse võib tilkuda. Tugevalt kaselt võib umbes 8-10 toopi mahla lasta, vaid umbes kolme aasta tagant. Niipea kui mahl lastud on, peab augu kuivast puust tehtud paraja pulgaga hästi kinni lööma ja puuvahaga kinni määrima. Jäetakse auk kinni löömata, siis jookseb säält terve kevade otsani mahla välja ja puu jääb kiduma. Mahla laskmine ei tohi seepärast mitte väga kaua kesta, vaid auk peab aegsaste enne pungade lahtilöömist kinni pandud saama. Igapäev korjatud mahl pandagu puhta ankru, lähkrite ehk pudelite sisse niikauaks kindla korgi alla vilusse kohta seisma, kuni paras jagu käes on.”

 

Põnev on ka Spuhl–Rotalia poolt soovitatud kasemahlast tehtud shampanja retsept. Justnimelt shampanja, sest klaasist kihisevast on osanud ka maarahvas lugu pidada. Selleks võetakse kolmelt kaselt saadud mahl ehk umbes 30 liitrit kasemahla. Ja aetakse nelja kilo suhkruga vaskkatlas keema. Keedetakse umbes pool tundi ja riisutakse pealt pidevalt vahtu. Seejärel kurnatakse läbi linase rätiku. Jahutatud vedelik pannakse õlleankru sisse koos 4 supilusikatäie soojendatud õllepärmiga nii, et ka käärimise ruumi jääks. Tuleb küll öelda, et selle koguse kohta soovitatakse aegajalt käärimise ajal lisada 5 liitrit head prantsuse veini või 2,5 liitrit konjakit. Koos 4 kooritud ja viilutatud sidruniga. Kui käärimine lõpeb, siis lüüakse ääreni täidetud ankrule punn kõvasti ette ja pannakse neljaks nädalaks keldrisse seisma. Seejärel villitakse 2 teelusikatäie sõstramahlaga segatud jook šampanja pudelitesse korkide ja traatide alla ja hoitakse keldris liiva sees püsti. Jook pidada klaasides vahutama nagu päris shampanja.

 

Kasepungad

 

Kel kasemahlaga mängimine meelepärane ei ole, saab kevadabi ka kasepungadest. Nende korjamiseks on mõeldud välja igasuguseid trikke, et aga korjatav kogus suurem oleks. Aga pole midagi meeldivamat, kui kasepunga vaigu järgi lõhnavad näpuotsad pärast pungade korjamist. Pungi tasub korjata raadamisele minevalt põllult, endapikkustelt kaskedelt või siis elektriliinide alt.

 

Päeva jooksul 1 teelusikatäis kasepungi klaasitäie kuuma vee sisse, see viib organismist talve jooksul kuhjunud jääkained ja on igati kohane paastuaja jook. Lisaks paneb ta kogu seedeelundkonna paremini toimima. Üle kahe nädala ei tohi aga ühtki ravimtaimede kuuri ette võtta, siis on abi asemel rohkem kahju.

 

Head kasepaastu!