Foto: Arne Ader
Punarind
Väga paljudele linnusõprade lemmikud, punarinnad pakuvad kõrvale meeldivat laulu ning nende mängulise tegevuse jälgijale rõõmu. Linnud on uudishimulikud, mitte eriti inimkartlikud, putuktoidulistena tegutsevad sageli maapinnal ning ei laula eriti kõrgel puu otsas, vahel suisa maas. Punarindu on kuulda kohe saabumisest alates, aga nende hõbedaselt kõlavas laulus puuduvad selged stroofid. Koidu ja ehalaulikud – hommiku vaid paar, kolm sekundit pikk, õhtul paar, kolm korda pikemalt. Alustatakse väga vara, oma poolteist tundi enne päikesetõusu, täna tõusis päike kell kuus ja veidi hiljem jäävad punarinnad vakka. Päeval lasevad endid päris juhuslikult kuulda. Õhtukontsertiga alustatakse peale kella viit ehk poolteist tundi enne päikese loojumist ning hämara saabudes on esituste kõrghetk. Tund peale loojangut linnud vaikivad, aga mõni üksik teeb ööselgi häält. Vaikseid ja meeldivaid varakevadisi õhtuid, muuseas eile õhtul oli punarinda kakukaamerast kuulda…
Umbes rasvatihase suuruse, püstise kehahoiakuga, pikkade ja peente jalgadega värvulise pikkus on alla viieteist sentimeetri ja kaalu kuni paarkümmend grammi.
Nägu ja rinnaesine silmatorkavalt oranshpunane – sarnast sulestikku omavad mõlemad sugupooled. Kirkal sulestikul säravad suured, tumedad, ilmekad nööpsilmad. Lagipea, selja, tiiva ja sabasuled pruunid, põskedel veidi sinakashalli, kõhualune hele.
Laulev punarind istub puuvõras paigal, tiivad veidi sorakil ning suled kergelt „turris“.
Kuula Veljo salvestatud punarinna laulu ja ka teist salvestust - ettevaatlikkusele kutsuvat tiksumist:
LINK
Punarinna vaatlused:
LINK