looduskalender.ee

 

 

 

Aasia päritolu faasanid on Euroopasse asustatud juba Rooma ajal, meile enne esimest maailmasõda, täpsemalt 1905, loomulikult mõisnike poolt, et jahifaunat liigirikkamaks muuta. Vähesel arvul kasvatatakse meil neid ka praegu, usinamad on leedulased, kes müüvad neid Inglismaale jahilindudeks – on ju faasanid kõige kütitumad jahilinnud maailmas nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja isegi Uus-Meremaal.

 

Hea on kui märkame vahel mõnda väikest faasanisalka tegutsemas. Kuusalu kandis, kus Ivan neid koduõues pildistada märkas on kultuurmaastikel, hekkide läheduses nende tegutsemiseks sobivad toitumise ja varjekohad. Rebased ja kährikud neile asu ei anna ning väikesed faasanipopulatsioonid elujõulisena kaua ei püsi.

 

Veidi faasanite välimikust: isaslindude sulestik on väga varieeruv ja seda nii alamliikide segunemise kui elutingimuste tõttu. Kehasulestik pruuni-kuldse vöödiline, milles leidub nii rohelisi, lillasid kui valgeid täppe. Isaslinnu pea on väikese tutiga, rohekashalli sulestikuga ja punased lotid on kaugele näha, pika ja uhke sabaga, millel võib olla pool kehapikkust. Emaslind on tagasihoidliku halli-pruunikirju sulestikuga, sabasuled on samuti veidi lühemad ning tuhmid. Faasanikana kaalub umbes kilo ja isaslind on veerandi võrra raskem. Muidu on nad kanad mis kanad ja rumalavõitu samuti….

 

Kui meie looduses hulkuvatel faasanitel hästi läheb, siis maikuus alustatakse pesitsemist ning kurnas võib olla kümmekond muna või rohkemgi. Emaslind haudub neli nädalat, koorumise järgselt lennuvõimestuvad faasanipojad osaliselt juba kümne päeva vanuselt.