looduskalender.ee

 

Vaher õitseb

 

 

Tartus õitseb vaher esmaspäevast, Lõuna-Eestis on päeval paarkümmend soojapügalat…

 

Vahtrate õitsemisega algab fenoloogiline päriskevad.

 

Täisõites vaher on tõeline vaatamisväärsus. Soojadel, päikeselistel  kevadpäevadel, kuuleme puudelt mesilaste suminat, kes ennastunustavalt nii nektarit, kui rohekat õietolmu koguvad ja ühelt suurelt vahtralt võivad mesilased saada kuni pange mett.

 

Lähivõte vahtra õitest, näha on nektarist läikiv meeketas ja hästi arenenud tolmukad ehk kõik näha olevad on isasõied

 

Vaher lehtib pärast õitsemist või alustab lehtimist õitsemise ajal

 

Looduses kohtame puhtalt vahtrikuid harva – vaid Lääne-Eesti saartel, näiteks Kõinastu laiul, mõnel mandri soosaarel, aga ka Põhja-Eesti pankranniku (klindi) ja mere vahelisel alal. Mujal looduses kohtame vahert segametsades koos teiste puuliikidega: tamme, saare, jalaka, pärnaga, vahel kase või kuusega. Kuivad ning väheviljakad mullad vahtrale ei sobi. Noorelt talub varju ja talvepakaseid, kuid kahjustada võivad puud just õitsemisaegsed tugevad öökülmad.

 

Vilju hakkavad vahtrad kandma alles veerand sajandi vanuselt, kuid seemned idanevad maru hästi - üheksa seemet kümnest. Pärast lume sulamist idanevad pudenenud seemned massiliselt ja nagu allolev pilt kinnitab on see toitev ning mahlane suutäis.