Fotod: Arne Ader
Kollane ülane
Kõik ülased rõõmustavad meid oma tõeliselt pika õitsemisega ja tähelepanelik vaatleja on märganud, et õitsemise alul õied õhtuti sulguvad – nõnda kaitseb taim õietolmu niiskuse eest. Kuidas see siis toimub? Õiekattelehtede välispind kasvab õhtu hakul ja nii sulgeb ülane oma õie. Hommikul hakkab kasvama tupplehe sisepind ning õied avanevad, muutudes loomulikult kasvamisega suuremaks. Tolmukate närbudes lõpetab ka õis kasvu ja õhtul enam ülaste õied ei sulgu.
Puhtu mets
Kollased ülased kasvavad tihti võsaülastega sarnastes kasvukohtades ja koos, aga mitte kõikjal sest neile meeldivad huumusrikkamad mullad, sestap nad väheviljakamatele paikadele võsaülasele ei järgne.
Kollase ülase õied võivad vahel asuda ühel varrel ka paarikaupa. Kollased pole mitte kroonlehed (nagu meile kunagi taimede õpetusest on meelde jäänud) vaid õhukesed tupplehed ja ande arv algab viiest. Ülase varrelehed asetsevad õitest madalamal ning neil puudub pea täielikult kaitsekiht sest taim vajab lehti ainult mõneks kuuks – juulikuu lõpul algab taimel suvine puhkepaus.
Võsa- ja kollane ülane ning nendevaheline hübriid
Seal, kus sugulased – võsaülane ja kollane ülane koos kasvavad võivad nad omavahel ristuda, seda esineb suht harva, nimelt tolmleb kollane ülane sugulasest veidi hiljem. Nn värdülase ( kas pole kole nimi hübriidülasele antud?) õied on märgatavalt heledamad.
Võrdluseks võsaülastest: