Kirjutas: Eneli Viik
Pildistas: Evelii Viik
Kivikimalane
Kimalaste tähtsus seisneb selles, et nad pakuvad meile nö ’tolmeldamisteenust’:
88% õistaimede tolmeldamist viivad läbi loomad, meie piirkonnas peamiselt putukad. Nende hulgas on olulisimateks mesilastelaadsed (meemesilased, kimalased ja erakmesilased), kes aitavad läbi viia nii looduslike kui ka kultuurtaimede tolmeldamist;
84% Euroopas kasvatatavatest kultuurtaimedest vajab putuktolmeldamist;
30% inimese tarbitavast toidust saadakse tänu tolmeldajatele;
2005. aastal hinnati putuktolmeldamise majanduslik väärtus Euroopas 22 miljardile eurole ja maailmas 153 miljardile eurole aastas;
Tolmeldajatest sõltuvate kultuurtaimede toiteväärtus on väga kõrge. Näiteks sisaldavad need rohkem kui 90% toidus leiduvast C-vitamiinist;
Kimalaste poolt tolmeldatavad kultuurid on: ristikud, lutsern, vikk, põlduba, raps, rüps, lina, päevalill, mustsõstar, karusmari, vaarikas, maasikas, tomat, kurk, kirsipuu, ploomipuu, pirnipuu, õunapuu, porgand, redis, kaalikas, naeris, sibul, peet…
Tolmeldajaliigid erinevad üksteisest nii kehaehituselt kui ka toidueelistuste poolest – seetõttu ei suuda üks liik läbi viia kõigi taimeliikide tolmeldamist, vaid on vajalik tolmeldajate mitmekesisus. Kimalaste seas on näiteks väga olulised pikkade suistega kimalased, kuna suudavad tolmeldada ka pika õieputkega kultuurtaimede õisi (nt punane ristik, põlduba) – meemesilased sellega oma lühikeste suiste tõttu hakkama ei saa.
Liitu „Meie kimalaste“ grupiga Facebookis:
LINK
Nõnda jagad huvilistega pilte oma koduaia kimalastest!