looduskalender.ee

 

Aedkimalane

 

 

Kimalaste toiduks on nektar ja õietolm. Kuna toitu kogutakse kogu perele, mitte ainult endale, on vaja pidevalt korjel käia ja palju õisi külastada. Selleks on emasisenditel tagajalgadel suirakorvikesed, kus võib näha eri värvi õietolmupalle. Toiduressursi leidmisel on abiks õite lõhn ja suured liitsilmad, millega kimalased suudavad värvusi eristada.

 

Tänu õppimisvõimele ja energiakulude vähendamise vajadusele on kimalased õiekonstantsed ehk ühe korjelennu jooksul koguvad toitu kahelt-kolmelt taimeliigilt, mis teeb neist head tolmeldajad. Kimalased vajavad kevadest sügiseni rikkalikku korjemaad õierikkas piirkonnas. Mõned massiliselt õitsevad kultuurtaimed (nt ristikud, lutsern, raps) pakuvad kimalastele samuti rikkalikku toiduressurssi, kuid toitu vajatakse ka siis, kui kultuurtaim parajasti ei õitse.

 

Tänu soojale kasukale koguvad kimalased erinevalt meemesilastest toitu ka jahedamate ja vihmasemate ilmadega, mistõttu aitavad ka selliste ilmadega tolmeldamist läbi viia. Kõrge õhutemperatuur (üle 26ºC) neile ei sobi, mistõttu käivad kuuma ilmaga korjel varahommikul ja hilisõhtul.

 

Kui meemesilased teavitavad teisi töölisi rikkaliku toiduressursi asukohast „värbamistantsuga“, siis kimalastel sellist teavitamist ei esine – nemad peavad toiduressursi ise üles leidma. Infot võidakse saada küll mõne rikkaliku toiduressursi olemasolust, kuid suuna peavad ise valima. Seetõttu ei tasu kimalastel nii kaugele toitu otsima minna kui meemesilastel.   

 

Liitu „Meie kimalaste“ grupiga Facebookis: LINK

 

ning jaga huvilistega pilte oma koduaia kimalastest!