Fotod: Arne Ader
Rasvatihase pesa
Rasvatihaseid pesitseb meil tänavu kolm-nelisada tuhat paari ja suurem enamus veel kaks korda. Nii võime me täiskurna rasvatihaste pesas leida mai algusest, kuni juulikuu keskpaigani välja. Pisikesed rasvatihaste emaslinnud munevad ja hauvad seitset kuni kahtteist valget, punaka kirjaga muna – tundub suisa uskumatu võimekusena. Üksi hauduvat emaslindu toidab sel ajal isaslind.
Haudevältus kestab kaks nädalat ja väheste udusulgedega pojad kooruvad paari-kolme päeva jooksul, nii on paljudel rasvatihastel juba pojad pesas. Esimestel päevadel toidetakse neid vanalindude poolt poolvedelaks pudruks nätsutatud putukate ja ämblikega. Silmad avanevad linnupoegadel umbes kaheksandal elupäeval ja emaslind on poegade toitmisel veidi isaslinnust usinam (nagu talvest mäletate on isaslinnu must kõhutriip laiem, emaslinnul kitsam ning ähmasemate veertega, aga selline määramine ei pruugi alati tõele vastata). Paar päeva enne pesast väljumist kostab linnupoegade päris kõva „tsiitsitamist“. Pesast lahkutakse juba osaliselt lennuvõimestununa ja see juhtub juba kahekümnendal elupäeval (olenevalt ilmadest ja muudest asjaoludest mõned päevad varem või hiljem).
Rasvatihase poeg peale pesast väljalendu
Seni kuni vanalinnud poegi pesaväliselt toidavad, kuuleme me nende juba tuttavat „tsiitsitamist“, aga sagedasti tegeleb noorlindude söötmisega isaslind, sest teise kurna munemist võivad emaslinnud alustada juba enne esimese pesakonna linnupoegade pesast lahkumist.