Fotod: Arne Ader
Lodjapuu
Lodjapuu põõsad on tähelepanuväärsed omapäraste õite poolest. Kännase äärisõied on suured, keskmised väikesed moodustades sageli päris sümmeetrilise „pärja“. Äärisõied taimel ei vilju, sest nemad toimivad vaid putukate ligimeelitajatena ja on steriilsed.
Kuigi kantakse „puu“ nime on tegu kolme, nelja meetri kõrguseks kasvava põõsaga, kasvades meelsasti niiskematel ja viljakatel kasvukohtadel alusmetsataimena: jõgede, ojade, kraavide kaldaaladel, madalsoodes… Lodjapuu lehed on suured, enamasti kolmehõlmalised, jämehambulise servaga – pealtpoolt matilt rohelised ja paljad, alaküljed karvased, värvuselt kollakasrohelised. Sügisvärvides lehed pakuvad punaste toonide kaunist paletti.
Dekoratiivset ja pikaealist põõsast kannatab sobivasse kasvukohta istutada sest elujõudu jätkub lodjapuul oma pool sajandit.
Lodjapuu
Lodjapuudest aretatud kultuurvorme leiame parkidest. „Lumepalliks“ kutsutud põõsa õisikud on tõeliselt pilkupüüdvad ja suured, aga vilju me lumepallil sügisel ei leia. Kuidas neid paljundada? Painutame mõne põõsa alumise oksa maha, kinnitame puidust hargiga ning katame mullaga. Juured tulevad mahapainutatud oksale alla päris kiiresti, siis võime oksa emapõõsa küljest lahti lõigata ja sobivasse kasvukohta istutada…