looduskalender.ee

 

Urukimalane

 

 

 

Haruldased kollase-mustakirjud sõsarliigid on ristikukimalane ja urukimalane. Mõlemad on suured (emad kuni 20, töölised 16, isased 15 mm) ja saledakehalised pikkade suistega hiliskevadel aktiviseeruvad liigid. Mõlema liigi emaste tagakeha tipus viimase kõhulooke kitiinkestal asub pikisuunaline kiiljas moodustis. Mõlemad armastavad ekstensiivseid õierikkaid rohumaid, eriti kus kogu hooaja jooksul leidub punast ristikut ja jumikaid.

 

Ristikukimalase tihe lühike karv on peaaegu üleni ühtlaselt helekollane, ainult rindmikul tiibade vahel jookseb lai must vööt. Musta vööti seguneb vahel pisut kollast. Tagakeha lülid kolmandast viiendani on eesmistest tavaliselt pisut heledamad. Rindmiku alaküljel võib karvastiku värvus varieeruda mustast kahvatukollase kuni valgeni. Emased ja isased on sarnase mustriga, ainult näokarvad on isastel kollasemad.

 

Urukimalase emane meenutab pigem sagedamini kohatavat aedkimalast, kuid tema karvastik on väga ühtlane ja lühike nagu samet. Tagakeha teise ja kolmanda lülil tagaosas on tavaliselt kitsas riba heledaid karvu, mis jätab mulje, nagu oleks tagakeha tipp määrdunud, mitte selgelt kontrastne nagu aedkimalasel. Isased meenutavad oma valdavalt helekollase kuni kollakasvalge värvusega ristikukimalast, tagakeha seljapool võivad vahelduda mustad kollased vöödid erinevates kombinatsioonides.

 

Liitu „Meie kimalaste“ grupiga Facebookis: LINK

ning jaga huvilistega pilte oma kodukoha kimalastest!

 

Ristikukimalase fotot ootame meie lugejatelt - et Ta kellelegi kaamera ette jääks…