Foto: Arne Ader
Triiplutikad imevad mets-harakputke mahla
Triiplutika kohtajal pole kahtlust kellega on tegu.
Lutika pikkus küünib poolteise sentimeetrini, välimuselt lapiku ja laia kehaga ning keegi teine triibulist, Vatikani kaardiväelase mundrit küll ei kanna.
Selline kostüüm teadvustab kirkalt kõigile, et olen rõvedalt jälgi maitsega ning mind ei maksaks puudutada. Nõnda liigutaksegi ringi päris avalikult ja huviline saab lutika tegemisi kenasti jälgida. Meelsasti tegutsetakse putkedel, kus imetakse taimemahla - eriliseks lemmikuks on metsporgand. Triiplutikas pole taimekahjur, pigem rikastab meie loodust rõõmsate värvidega.
Suve saabudes pannakse alus järgnevale sugupõlvele. Lehtedele munetud munadest kooruvad vastsed paari nädala möödudes, aga nende „munder“ pole alul nõnda kirkalt triibuline.
Alles suve lõpus kannavad noored triiplutikad esindusmundrit ja valmikutena minnakse ka sügisel talvituma.