Härgheina on paiguti jaanililleks kutsutud
Foto: Arne Ader
Harilik härghein
Harilik härghein Melampyrum nemorosum
Aga jaanipärjale annab härghein ikka „kirju näo“. Kasvades metsateede veeres, puisniitudel on ta täisõies oma erkkollaste õitega päris huvitav taim. Tavaline küsimus: et kuidas, õied on ju lillad?
Lillad on hariliku härgheina kõrglehed, mis asetsevad õisiku sees ning taime varre tipul. Erkkollased õied jäävad kõrglehtede varju. Kõrglehtedel on olemuselt sama ülesanne, kui teiste lilleõite kroonlehtedel – muuta taim kaunimaks ja tolmeldajatele märgatavamaks.
Üks huvitav tunnus veel – härghein on poolparasiit. Juured on neil väikesed ning kehvalt arenenud, aga taime juurtel on abivahendid, millega nad kinnituvad teiste, suuremate ja tugevamate taimede külge ning saavad osa vajalikest toitainetest, kas suurematelt põõsastelt või puudelt. Peremeestaimed on suure ja korraliku juurekavaga ning sellisest „väikesest ja ajutisest vargusest“ välja ei tee. Seetõttu jäävad härgheina kasvukohad enamalt jaolt puude lähedusse.