Fotod: Arne Ader
Inimese kõrval on koduvarblaste toidulaud päris kenasti kaetud - midagi ikka pudeneb. Liikuvad ja vilkad linnud elavad seltsingutena, linna või asula vahel ollakse toidujahil koos tuvidega. „Uulitsapoisid“ on riiakad, jultunud ning ööbimise paigast oleneb väljanägemise kasitus. Katsu ise puhas olla, kui korstnas magamas käid...
Toituvas varblasesalgas on päris lihtne selgeks teha, kes on kes. Vaid isaslinnul on must lõualaik, pealagi hall ja silmast algab kastanipruun vööt. Emaslinnu sulestiku värvus on tagasihoidlikum, pane tähele heledat kulmutriipu. Noorlindude välimik on viimastele sarnane, aga tuhmima üldmuljega. Arne pilt on väga hea spikker.
Koduvarblaste talvine hinnanguline arvukus ulatub üle veerand miljoni.
Vaiksemates maakohtades, kus tuvid ja koduvarblased liiguvad, seltsivad nendega, varblased kelle valgel põsed on must laik, sulestik tüki maad kirkam, sellised pestud, klanitud - põldvarblased. Nemad linnadesse ei trügi. Vana - ja noorlindude välimik on kõigil sarnane.
Põldvarblane.