Nastikut on ikka koduussiks kutsutud
Fotod: Arne Ader
Nastik ujub meres
Harilik nastik ehk nastik Natrix natrix
Nastikud ujuvad meelsasti ja seda nii magedas- kui merevees. Kas nad kiireid kalamaime kätte saavad on iseasi, aga jahikirge paistab olevat. Ujutakse pea veest väljas ning vajadusel sukeldutakse isegi päris pikalt. Elupaigad ongi nastikutel kas niiskemates kohtades või veekogude läheduses. Koduussiks on nastikut kutsutud seetõttu kuna nad suht kergelt inimestega kohanevad. Mürgised nad pole, aga „näppimisel“ teevad suletud suuga torkija suunas pealööke ning võivad vahel ka hammustada, aga see pole hirmus. Kättevõtmisel võib nastik eritada vahel vastikulõhnalist pärakunõret.
Mereranniku lamuvallidesse munevad emasloomad alates juulist oma nahkja kestaga munad. Sisemaal siis sõnniku-, kompostihunnikusse või leheprahi sisse ja neid on kuni mõnikümmend. Täheldatud on, et vahel muneb mitu emaslooma ühte nn „pesasse“. Selline pesamaterjal on „isekuumenev“ ning sobiv munade haudumiseks, mis kestab kuus kuni kümme nädalat.
Värvuselt on nastikud terashallid või mustad. Pea külgedel on märgatavad kollased, kreemid või oranžid laigud. Keskmise täiskasvanud roomaja üldpikkus on üle meetri – need on tavaliselt emasloomad. Isasloomad on reeglina pea poole pisemad.
Nastik teel