looduskalender.ee

 

Pae pargis on tänavu õitsejaid hulgaliselt

 

 

Siguriga on lugu selline, et tema pole põline taim meie looduses ning ka looduslikku kooslusesse pole ta sulandunud. Sigurit võime leida kasvamas jäätmaadel, kõikvõimalike teede veertes ka raudtee tammidel vahel majade läheduses: kõrreliste, teelehtede või nurmikate seltsis või lillepeenardes ilutaimena.

 

Kohvipõõsas on ju troopiline taim, aga kohvijoomine on üpris vana tava ka meie maal. Vaestel või sõjaaastatel pruugiti aseainena sigurikohvi. Taimel on jäme ning lihakas juur, millest pärast kuivatamist ja jahvatamist mõrkjat „kohvi asendajat“ keedeti. Nõndamoodi saabusid siguriseemned Eestisse ja sigurit kasvatati edukalt meie taludeski. Taim on levinud kõikidel maailma mandritel v.a. poolused.

 

Siguri õisikud sarnanevad mõneti rukkilillega, aga koosnevad teistsugustest õitest sest siguril on vaid keelõied ja putkõisi neil pole. Kui rukkilille õied asuvad varre ning harude tippudes, siis siguri õied asuvad varrel asetsevate lehtede kaenlas, lühikestel raagudel. Õite värv tavaliselt helesinine, harva roosa või valge.

 

Taime vars on püstine ning kandiline, seest õõnes, kaetud karedate karvadega. Haruneb ülemises osas, varrelehti näeme vähe ning need on väikesed ja piklikud.

 

Harilik sigur