Fotod: Arne Ader
Näsiniin
Seda kaunist taime peab lihtsalt tundma. Liiginimi mezereum tähendab pärsia keeles – tapma.
Näsiniint kasvab hajusalt üle kogu Eesti ning taim eelistab viljakamaid muldasid. Väheharunev põõsas võib sirguda kuni meetriseks. Lehed paiknevad erinevalt - põõsa ladvas on nad kimpudena aga varrel hõredalt.
Kaunid, erksavärvilised luuviljad (rahvakeeli marjad) kinnituvad võrse ligi ning on looduses väga dekoratiivsed.
Mürgine on kogu taim – nii lehed vars kui juured. Paari marja manustamine tekitab juba tõsise mürgistuse. Surmavaks on hinnanguliselt tosina marja söömine aga viljade maitse olevat päris jälk.
Kuid ometi põõsastelt „marjad“ kaovad. Linnud söövad neid isukalt kuna neile näsiniine luuviljad mürgised ei ole ning seeme väljutatakse koos väljaheitega – niisiis on tegu lindude poolt levitatava taimega ehk lindlevijaga.
Näsiniin