looduskalender.ee

 

Isane maakimalane

 

Kesksuve saabudes hakkavad kimalaste pesades kooruma isakimalased. Nemad pesatöödest osa ei võta, kuna nende ainus eesmärk on leida paarumiseks noor emakimalane. Otsingud kulutavad energiat, mida nad püüavad taastada õite peal nektarit tankides. Seepärast sarnanevad isakimalased õitel käitumise poolest kägukimalastele – tegutsevad kiirustamata ja laisklevad pikalt ühe õie peal. Pole neil ju vaja pesa jaoks nektarit ega õietolmu koguda. Meile aga annab see võimaluse neid lähemalt jälgida ning huvilistel muidugi ka määrata.

 

Paljude isakimalaste tunnuseks on kollane või pruunikas karvasalk peas. Kindlasti pole isakimalasel suirakorvikesi ega õietolmutompe tagajalgadel näha – need on töölise või emakimalase tunnus. Tagajalad on isastel peenemad, suirakorvikese ala kaetud madalate karvadega. See paistab kõige paremini silma hoopis foto pealt, samas kui palja silmaga on seda suhteliselt keeruline märgata, ükskõik kui lähedale oma nina talle topid. Kui liiga lähedale satud, siis tõstab ta ähvarduseks üles oma jala. Aga see on ka kõik – astelt isakimalastel pole. Tagakeha tundub pigem piklik kui ümar, sest isastel on üks tagakehalüli rohkem. Ka tundlad on pikemad – 13 lüli, 12 asemel.

 

Paljudel päris- ja kägukimalastel on isased ja emased erineva värvikoodiga karvkattega, mis mõne liigi puhul hõlbustab, mõne teise puhul aga raskendab määramist. Kindlasti on määramisel abiks kimalaste määramislehed:  LINK

 

 

Osale kimalaste vaatlusel ja aita saada uusi teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis!

 

Kimalaste vaatlusjuhend ja ankeet: LINK

 

Kimalaste veebiankeet: LINK

 

Liitu ka „Meie kimalaste“ grupiga Facebookis: LINK