looduskalender.ee

 

Naerukajakad

 

 

Need on samad, aga kevadel kuni kaelani kohvipruuni peaga kajakad, keda põldudel traktorite taga parvedes tegutsemas nägime ning märkame ka sügistööde ajal, aga juba juuli lõpust oleks tegu nagu hoopis teise liigiga, kes heleda peaga, kuigi suurus oleks justkui sama – naerukajakad on talvesulestikus.

 

Meil pesitsenud linnud alustasid rännet lõuna poole mõned nädalad tagasi, aga põhja poolt tulevate läbirändajate seltsingud jäävad harvemaks alles oktoobris ja lahtise vee juures kohtame vapraid talvitujaid. Heaks määramisetunnuseks on tume laik otse silma taga. Naerukajakate tiivad on valged  nii pealt, kui altpoolt, aga tiivaotste laba – hoosulgede otsad on mustad ja neid märkame kokkupandud tiibade korral saba juures. Talvesulestiku heaks määramisetunnuseks on tume laik otse silma taga.  Noorlindude sulestikus on pruunikaid toone rohkem. Lindude pikkus jääb alla neljakümne sentimeetri, aga tiibade siruulatust on nendel keskeltläbi kolmsada grammi kaaluvatel lindudel kuni meeter. Vanalindudest on isaslinnud kröömike kogukamad ning raskemad.

 

Videol nähtav seltsing püsib paigal tavaliselt paar päeva, siis liigutakse pisitasa edasi järgmisesse toitumispaika (adruvallil näeme samuti rändel olevaid kahlajaid ja eemal kosklaid). Kaldavees ju eriti kala pole, millest siis selline hulk kajakaid toitub? Oleme harjunud mõttega, at merel toituvad kajakad kalast. Naerukajakad on suurelt jaolt hoopis loom- ning putuktoidulised: vaiksetel metsajärvedel või merelahtedes ei kalastata vaid jahitakse kiile ning teisi lendavaid putukaid. Kui põldudel mulda pööratakse leidub seal vihmausse, putukaid, nende vastseid või tigusid ka hiiri ning konni… Mere kaldalähedases rannavööndis toitutakse kõikvõimalikest selgrootutest ja kui mõni ogalik just otseselt ette jääb ei põlata sedagi suutäit ära.

 

Linnakajakate toiduratsioon on hoopis teiselaadne ehk see, mis inimestest üle jääb. Sügisel võime peale sattuda, kui kajakad puude alt tammetõrusid otsivad…