looduskalender.ee

 

Pihlapuu

 

 

Taimeteadlastele on pihlaka kobar kännas ja pihlamari õunvili. Ongi niimoodi, et kui väike kuni sentimeetrise läbimõõduga vili pooleks lõigata, meenutab ta miniatuurset õuna ning keemiline koostis on õuntega sarnaane. Seemneid on viljas kolm.

 

Pihlamarjad saavad „täisküpseks“ esimeste tugevamate külmadega kuna marjade maitse muutub külma saanult magusamaks, mõrkjat maitset jääb vähemaks ning vili muutub mahlasemaks.

 

Mis siis marjades toimus? Külma mõjul toimusid biokeemilised muutused: hüdrolüüsi toimel glükoosiks ja fruktoosiks, samuti tärkliste muutumine suhkruteks ning muutused pektiinainetes. Lahustuva pektiinaine kogus suurenes ja mittelahustuv langes. Nii õunhappe kui parkainete osakaal vähenesid.

 

Neid päris olulisi muutusi märkab tähelepanelik vaatleja: alles pärast öökülmi muutuvad pihlamarjad äkitselt „sulelistele ja karvastele“ huvipakkuvateks (vilju noolivad nii pruunkarud kui põdrad).

 

Veel sajand tagasi säilitati kännastes pihlamarju heinaküünis, pööningul või aidas.

 

Meie korjame terved kobarad koos kaasa tulevate lehtedega ning asetame ööpäevaks sügavkülma, et nendest valmistada mahla või siirupit ehk jätame toorena kasutamiseks. Pihlakamarjad sisaldavad suurel hulgal vitamiine aga samuti organismile vajalikke aineid.

 

Kõige lihtsam viis pihlamarjade manustamiseks: võta kümme pihlamarja lusikatäie meega – lusika suuruse määrad endale ise. Soovitame supilusikat.

 

Pihlakas

 

Tänavu jätkub pihlamarju usutavalt kõigile. Marjauputus märkis rannarahvale tormist sügist. Mandrilennustas pihlakarohkus vanarahvale  näljaaastat või siis lumerohket ning pikka talve. Elame-näeme.