looduskalender.ee

 

Kährikulaip maanteel

 

 

Sage vaatepilt meie maanteedel alates hilissuvest. Suurelt jaolt saavad autorataste all hukka kevadised kährikupojad, kes on praeguseks umbkaudu kolme ja poole kuu vanused.

 

Miks nii juhtub?

 

Esiteks on meil kährikuid palju – on selline ütelus: „kui märkad ühte kährikut, peab neid ümbruskonnas olema kümme“. Vastu sügist peavad kährikukutsikad otsima „päris oma“ elupiirkonna ja seetõttu peavad tahtmatult maanteid ületama, aga maanteedelt leiab veel lihtsa vaevaga liiklusohvriteks langenud „toidupoolist“…  

 

Kuidas kährikud metsas liikudes hädaolukordades käituvad? Loom viskab enese pikali ja teeskleb surnut - usutavalt päästab selline käitumine, sest suuremal kiskjal lihtsalt ei teki sellise käitumise korral jahikirge. Öisel maanteel, autotulede lähenedes põhjustab sarnane instinktiivne käitumine tahtmatu „enesetappu“.

 

Miks kährikulaibad teedel vedelema jäävad?

 

Ööga koristavad rebased või teised kiskjad „oma territooriumi“ teedelt ära söödava kraami, tassides selle einestamiseks turvalisemasse kohta või peites. Varavalges on platsis „teede sanitarid“ – varesed ja harakad, aga ka neid näeb kährikulaipade pärast harva kisklemas. Kährikud haisevad, kuid linnud seda muude raibete juures segavaks ei pea. Senini pole selge, miks kährikute söömisest eriti ei hoolita, aga näljaga kasutatakse ära kõik loodusest leitu.