looduskalender.ee

 

 

 

Lootsime saada punahirved veebikaamera kaadrisse aasta „tähtsaima sündmuse“ aegu ja olime sellele ka üsna lähedal, paraku töötavad kaamera lähikonnas juba kuu algusest metsalangetusmasinad ja punahirvede harjumispärane teekond on „läbi lõigatud“. Suursuguste loomade pulmahäälitsusi saab vaiksel varasügisesel ööl videolt kuulda ning nende tegemisi vaid ette kujutada. Kõige häälekamad ollakse nii hilistel õhtu-, kui varastel hommikutundidel.

 

Võimas hirvepull on koondanud „haaremi“, kaheksast või enamast lehmast, keda peab teiste võimekate isasloomade eest kaitsma – võivad toimuda päris verised võrdsete pullide turniirid. Nooremad pullikesed on küll uudishimulikud, aga taganevad kiiresti ning ilma võitluseta. Selline sugupull paaritab „haaremist“ kõik vähemalt kaheaastased lehmad. Selle kolme nädalaga kaotab paarisaja kilone pull oma kehakaalust paarkümmend protsenti, sellise pulli hormoonihaisust liha ei ole võimalik süüa, kui jahimees ta juhuslikult tabanud on.

 

Pulmade möödudes jätavad pullid lehmakarja maha – moodustuma hakkavad isasloomade salgad nagu me neid talvel veebikaamera ees nägime kõik uhkete sarvedega.

 

Möödunud aastal sai hirvepulma aegsed pildid kaadrisse Peep Käspre, Lääne-Virumaal.

 

Pöörake tähelepanu pulli „pulmaaegsele“ võimsale kaelale

 

Pull oma „haaremiga“

 

Eesti punahirve arvukus on jahimeeste hinnangul umbkaudu kolm tuhat isendit. Neist üle poole elab Saaremaal ja umbes veerand Hiiumaal.  Mandri - Eestis elutseb rohkem hirvi lõunapoolsetel aladel. Lätis on see liik levinud kõikjal ja sealtpoolt toimub ka punahirvede sisseränne.

 

Punahirve seisundist täpsemalt ulukite seirearuandest lk. 23-27: LINK

 

Punahirve levik Eestis 2013. a talvise ruutloenduse järgi.

Keskkonnagentuuri kaart.