looduskalender.ee

 

 

 

Videol on kenasti näha meie looduse põlisasuka liikumise omapära. Kehapikkust võib sellel mägral olla seitsmekümne sentimeetri ringis, pea umbes kaksteist sentimeetrit, saba üle viieteist sentimeetri. Nüüd on just see aeg, kui talverasva kogutakse, nähtud isendil on kaalu juba üle kümne kilo. Kui paar koos peaks lagedale ilmuma, siis isasloom peaks suurem olema. Kui näha kolme looma, peaks tegu olema emasloomaga, kel kaasas kevadised kutsikad. Mäger on veidi salapärane tegelane ning vähesed on teda metsas kohanud. Nende elukorraldusi tunnevad väga hästi vanemad jahimehed, kellele selline loom huvi pakub.

 

Mägrad  siirduvad õhtuhämaruses toiduhankimise esimesele ringile. Pesast välja ja oma sissetallatud rada pidi vastutuult liikuma. Koopaelaniku haistmine ongi kõige parem, kuulmine ja nägemine viletsapoolsed. Millega endid vastu talve nuumatakse: süüakse seda mida ette satub, rajalt leitakse mõni vihmauss, pohli otsitakse nagu ka teisi metsamarju, saaremaal kasvab palju nii metsikuid õunapuid, sarapuid ning tammesid - otsima peab mahapudenenud vilju. Tiir tehakse teada-tuntud viljapõldudele nõnda on paar tundi möödas, peaks pesas veidi põõnutama. Vastu hommikut tehakse teine ring, kui nälg varem pitsitama ei hakka…

 

Veebikaamera pildi salvestas Airras, LK foorumist

 

Mägra jälgi, pildistas Tiit Hunt

Esijalgade jäljed on 5 x 5 sentimeetrit, tagajalgade jälg veidi väiksem – pildilt on näha. Kõndides on sammupikkus poole meetri ringis, aga põgenemisel meetriste vahedega. Mägral  on viis varvast ja kaevuril peavad korralikud küüned olema.