looduskalender.ee

 

Sookured

 

 

Hommikuti lendavad sookurgede parved toitumisaladele ja õhtuti tagasi „oma“ rahulikesse ööbimispaikadesse. Linnuhuvilistele ja piltnikutele tuttavates kohtades võib näha tuhandeid linde, paeluvad kohad on Saunja laht, Silma looduskaitsealal või Rannajõe ning Põgari-Sassi küla Matsalus.

 

Vaata videot:

http://www.llk.ee/videod/kurela.wmv

 

Noorlinnud on kureparves kergesti äratuntavad (peasulestik on neil veel pruun). Pikaealised linnud on suvise pesitsemise ajal kasvatanud ülesse üks-kaks kurepoega. Nemad omakorda alustavad „mängupesitsemist“ alles kolmanda eluaasta varakevadel – tegelikult  otsitakse sobivat ala ehk tegeletakse territooriumi hõivamisega. Pesitsemiseks ollakse valmis alles nelja-viie aasta vanuselt. Milline on noorlindude pesapaigatruudus? Raadiosaatjatega varustatud sookurgedelt saavad kureuurijad andmeid, mis annavad meile mõne aasta pärast üldistusi lubavaid vastuseid.

 

Rändepeatusel olevad linnuparved peatuvad meil ja ka mujal paari nädala ringis. Milline on siis sookurgede sobiv rändeilm? Eelistatavalt selge, nõrga põhja-või idakaare tuulega. Suurest rändekogumist lahkujaid võib olla mõnikümmend, kuni mõnisada, aga üksikud parved moodustavad linnuahelaid, mis võivad venida kilomeetrite pikkuseks. Tuhandete sookurgede minek ja nende huiked on võimas vaatepilt. Järgmine peatus võib olla sobivail tingimusil alles pooletuhande kilomeetri kaugusel.

 

Talvitusaladele rännatakse üle Saksamaa, Prantsusmaale või Hispaaniasse ehk üle Ungari, Itaaliasse või Põhja-Aafrikasse. Olenevalt talvitusala kaugusest alustatakse tagasirännet veebruaris või märtsikuul.

 

Sookured meres