looduskalender.ee

 

Kodutuvid

 

 

Inimkaaslejad veedavad talvise aja asulates ja linnades.

 

Ülakeha on põhivärvuselt hallikas, päranipuala valge, tiibade pealtpool hall, alaküljed heledad. Tiibadel iseloomulikud laiad vöödid. Saba hall, otsast tume ning lennu ajal enamasti lehvikuna laiali. Silmad  tumepunased, nokk tumehall, jalad roosad. Puguala ja rind sageli metalse läikega, mis emaslinnul on üldjuhul kröömike tagasihoidlikum – sarnase sulestikuga on mõlemad sugupooled ning neil vahet teha on raske.

 

Kodutuvid on arenenud Lääne-Euroopas pesitsevast kaljutuvist Columba livia, ja tuvilatest valla pääsenud kirjatuvidest: nii ongi tõugude ristumisel kujunenud välja tänapäeva kodutuvi. Seetõttu varieerub tugevalt ka lindude sulestiku värvus - valgest pea mustani.

 

Kodutuvid on arvatavalt esimene Eestis püsima jäänud võõrlinnuliik, toodud puurilindudena Saksamaalt, aga olles juba 20. sajandi alul meie linnade täiesti tavalised asukad.

 

Talvisel ajal on kodutuvid linnamaastikus raskesti loendatavad kuna liiguvad pideval toidujahil. Territoriaalseid ümberpaiknemisi toimub tihti ning ka kindlaid salku ei moodustu. Hinnanguliselt peaks meie linnades – asulates talvisel ajal elama ümmarguselt sada tuhat kodutuvi. Viimase veerandsajandi jooksul on täheldatud arvukuse mõningast langust.

 

Kodutuvide vaatlused: LINK