looduskalender.ee

 

 

 

Üheksa aastat kaamerapilti näidatud ja tänavu uus külaline – tutt-tihane. Temast alustamegi talilinnukaameras nähtavate lindude tutvustamisega.

 

Seda, et tutt-tihane koduaeda satub juhtub harva, tegu rohkem „metsatihasega“. Elupaigaks männikud, aga ka segametsad, kus mändi kasvab, meie saartel tutt-tihaseid ei kohta. Enamalt jaolt on tegu paigalindudega, vaid vähene osa rändab lõuna poole ja veidi saabub talveks meile põhjapool pesitsenud liigikaaslasi. Nii hinnataksegi talvist arvukust  vähemalt veerand miljoni isendi suuruseks.

 

Juba sügisel moodustusid ringihulkuvad tihaste seltsingud, kus mõni või mõned tutt-tihased võivad kaasas olla. Juba enne külmade ja lume saabumist koguneti inimasustuse lähedusse, et uudistada, kus toidulauad kaetud.

 

Vähestel Euroopas elutsevatel värvulistel näeme pealael tutti ja üks nendest on meie päevakangelane. Tutt on kolmnurkne, musta-valge kirju, vanalindudel vahel ettepoole kaardus, noorlindudel vähem „turris“ ning nende sulestik on silmnähtavalt pruunikam.

 

Tutt-tihaste pruunikaspunaseid silmi ja heledamaid põski ümbritseb must kaarjoon. Peenikese ja terava musta noka all sama värvi  kurgulaik, valge sulestikuga kaeluse lõpetab tume, kitsas kaelavööt. Selg ja sabasuled pruunid, kõhualune helehall, külgedelt kröömike roostekarva. Jalad rohekashallid. Pikkust kuni kaksteist sentimeetrit ning kaalugi samas suurusjärgus.

 

Kena, aga ettevaatlik lind, keda võime kohata rasvapallil tegutsemas hommikul, kui teisi linde veel hõredalt.

 

Tutt-tihaste vaatlused: LINK

 

Tutt-tihane